Wüfhaur fan Kairem From Wikipedia, the free encyclopedia
Maike Ossenbrüggen, bēren Andersen (* 23.11.1939, stürewen 13. Januwaari 2014) wiar en Wüfhaur fan Kairem.
Fan 2003 ön wiar jü di Fuarseter fan di Söl'ring Foriining.
Söl'ring |
Maike Andersen kām fan en Buernhofstair ön Kairem me fjuur Jungen. Jen fan höör Brüđern wiar Claus "Dochter" Andersen, en Dochter fuar Diirtern.
Maike Ossenbrüggen fuan Famiilie en Bruarwening iin ön en ual' Hüs bi di Kairemer Gurtstig. Jü friiti 1962 di Postmaister Jan Ossenbrüggen fan Hamborig, en jat fing tau Dreengen, Nils (1963) en Jörn (1965). Höör Man skul jest jens Söl'ring liir, wan hi naa Söl' kām, dit ging üđers ek.
Fan Kairems Wanel "vom Kuhdorf zum Kurort" fing di Ossenbrüggens jaar Bruarwening maaket. Ja haa en Appartement-Forhüüring iin ön jaar Uunihüs[1]. Aur lungi Jaaren her jat uk en Hüs "bi di Ingi", ek olter fiir fan "Claus Dochter" sin Hüs, hur di Dreengen uuni kür en hur uk Uuningen fuar Baariliren benen wiar. Des Hüs jeet "Öner Lenem".
Likwel keempeti jü uk töögen dit Ütforkoopin fan't Ailön Söl', en diarfan jaav dit al 1980 wat tö lees[2].
Maike Ossenbrüggen her aur lungi Jaaren hen me Kreeft tö dön, man jü aurjeet di Aarber fuar Spraak en Brükdom diaraur ek. Bit töleest wiar jü uk iin ön höör Forhüüringskontoor ön di Gang.
Jü wiar en Mensk, diar alis, wat jü bigenti, me Lif en Siil dēr, sa üs dit uk ön di Greevstiin fan Nann Peter Mungard skrewen staant. Weđer jü wat bigent her, da jaav dit niin töbeek, bit dat klaar wiar mun dit slaaget her of efen ek. Wan wat ek slaaget her, da wiar't fuar't Miist ek fiir bit tö höör naist Taacht.
Bit töleest wiar Maike Ossenbrüggen en Öndreft en en gurtem Stem fuar di Söl'ring Spraak.
Jü fuan diaraur hen uk jit Tir en bikömeri höör om en Gitarenseminār, hur di Foriining di Skiremherskep fuar aurnomen her. Diarfuar skreev jü jit ön di Septembermuun 2013 en Popenspöl tö dit 25. Seminār üp Söl' en sörigti uk diarfuar, dat dit weeget waar.
Maike heer forsoocht en flii āp, hurfuar jü aarbert her. Sa her jü fuarof al höör Popiiren hentö di Söl'ring Foriining dönen. Hok Daagen fuar höör Duar her jü me Claas-Erik Johannsen en Jürgen Ingwersen, di taust en di trērst Fuarseter fan di Foriining, bisnaket, hur'ling dit förter gung skel en alis üp Sereln āpskrewen, wat höör wichtig wiar.
Iin ön höör Forhüürings-Kontoor sörigti Maike Ossenbrüggen al ombi 2011 fuar en jungi Wüfhaur, diar höör Aarber liir en leeterhen uk aurnem kür.
Fuar di Kofi eeđer höör Lik her jü diarom böören, dat bi di Staal en Mikrofoon staan skul, hur di Liren fortel kür, wat ja me höör bilewet her.
Sa ken em sii, dat jü uk höör leest Wai sa gingen es üs em dit langsen fan höör keent heer: Me Respekt fuar di Āpgaav, man āprocht.
Maike Ossenbrüggen wiar sent 1968 iin ön di Sölring Foriining; sent 2003 wiar jü di Fuarsetendi diarfan.
Jü heer masi Komeedii me Popen üp Söl'ring maaket. Fan höör kām di Taacht, di Söl'ring Önerrocht tö bigen, en Kursus ön di Wunter, hur Freemern en Söl'ringen di Söl'ring Spraak liir ken. Des es al sent di tachentiger Jaaren ön di Gang, en Skuulmaisters wiar Liren üs Brunhilde Hagge en Erk-Uwe Schrahé. Hat jeft diar en Kursus fuar Bigensters en jen fuar des, diar al wat liirt haa. Fuar Liren, diar sa gaar niin Tir haa, heer Maike höör uk jit en "Crashkurs" üttaacht, man des Liren fuan fuar't Miist uk diarfuar niin Tir.
Di Kursi waar aur lung Jaaren me en Öfslütinj ön di Uurs bislööten. Ön't Jaar 2013 wel em man "di Popen daansi let": Di Skuulsters skul Komeedii me Popen spöli, Theema wiar "Daagligs Dai bi C. P. Hansen", skrewen fan Birgit Hussel, diar di Önerrocht nü (2014) aliining maaket.[3].
Masi heer Maike Ossenbrüggen uk fuar di Brükdomsaarber dönen. Sa heer jü 1980 uk di Drachtenker fuar Jungen bi di Söl'ring Foriining grünet.
Aur Maike Ossenbrüggen kür em sii, dat jü di Aarber fan üđer Liren aur di Maaten hoog achtet. Hat wiar höörsalev fuar bal niin Taacht tö skaar en nem höör Tir diarfuar, tömendst fuar en litj Aurlech. Fan höör Ideen sen masi Iinrochtingen uuren, wat lung waari kür.
Bi Maike Ossenbrüggen, diar jaa langsen fuul tö dön her, kür em haa, dat jü metjens "Fuul Toonk" sair, en em wust gaar ek muar, hurfuar. Da her em en kwart Jaar fuarof en Taacht her, aur di jü höör früget her. Sawat kür jü gur iin ön Haur bihual en da jens töbeek dö.
Senerk wiar wes uk höör Aart, en Sölring Uurt tö forklaarin. Da wiar jü mener "Didakt" üs fuulmuar en Mensk, diar di Bidüüting fan Harten forklaareti, "wat et meent", sair jü da aaft.
1985 fing Maike Ossenbrüggen di C. P. Hansen-Pris.
Maike Ossenbrüggen kumt iin ön di Film "Inselklang" (2005) fuar.
Faarwel Maike
fan Renate Schneider
Weder es en Mensk fan üüs gingen, wat wü jaa fan jung of keen en dit wiar Maike Ossenbrüggen, bēren Andersen. Wü Sölring en uk en gurt Diil Freemern keen höör rocht sa gur.
Ik salev haa höör keenen liirt, üs ik tö Skuul kām. Üs wü da üs jung Lir di jit blö Drachtenker her, heer jü üüs uk al gur holpen bi dit Ööwin fan di Daansen en jü her uk al tö di Tir maning gur Ideen. Leeterhen heer jü da salev ön di Drachtenker fan di Wuksenen daanset, üs em di ruar Dracht weder leewentig maaket her.
Priwaat her jü dit hiili Jaar me di Baasrigasten tö dön en uk dit maaket jü me Lif en Siil. Man likert her jü jit Tir en maaket aur muar Jaartiinten Sölring Önerrocht fuar di Wuksenen fan di Nowembermuun hen tö Puask en diar wiar jü en kitisk Skuulmaister. Bi di Ofslütinjer waar da dit Popenspöl iinbraacht en dit bistaant jit hen tö deling.
Fuar höör Sölring Aarber waar jü da 1985 me di C. P. Hansen - Pris ütteekent. 1978 wiar jü al Fuarseter fan di Brükdomsütskot en waar da eeder Peter Müller di jest Fuarseter fan di Sölring Foriining.
Maike wiar en Mensk, wat langsen bliir wiar en fuul lachet. En me höör hartelk lachin kür jü maning Lir önsteek. Sa heer jü da uk maning Saaken lik büch kür. Man töleest wiar dit Lachin en di Bliirhair ek muar sa frii. Jü heer salung töögen didiarem Kraanker önkeempet. Man jü heer di Keemp forleesen en es nü üp höör leest Rais gingen.
Wü altermaal ken bluat jit sii: „Faarwel Maike en maaki dit gur!“
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.