Semmi Johannes (viil kirjä pant Johann Semm, Johan Semm, Juhan Semmiste, Johan Semmiste, J. S. Panius-Semmiste[1], sündünüq 20. hainakuu pääväl 1882 Koiola vallan Kiisa talon; koolnuq 22. radokuu pääväl 1942 Nõvvokogo Vinnemaal Kirovi oblastin vangilaagrin[2]) oll' raamadukaupmiis ja kiränik, I Riigikogo liigõq.
Elokäük
Semmi Johannes sündü 1882. aastaga Koiola vallan Kiisa talon talopidäjide Jaani ja Liiso perre. Täl oll' veli Samo ja sõsaraq Liisa ja Sofie.[3]
Opp' Vanakülä algkoolin, Räpinä Vinne kerigukoolin, Võro liinakoolin ja tävvend hinnäst Kaunasõn õdagukursuisil. Oll' kontoritüü pääl Kaunasõn 1905–1909, vallakirotaja Koiolan 1909–1912, ärijuht kirändüsütisüsen "Täht" Võro liinan 1912–1917, toimõndaja Võru Teataja aolehen 1913. aastagast, raamadukaupiis Võro liinan.[3]
Oll' üts Põlva seldsimaja ehitäjit ja Kaitsõliido Võro malõvkunna juhatusõn[3]. Kirot' näütemänge ja raamatit, muusiähn var'onimega J. S. Panius. 1933. aastaga J.S. Panius-Semmiste nime alt kirotõt „Sõja ja revolutsiooni keerises“ raamatun ommaq jutuq, kuimuudu Võrol miihi sõtta saadõti ja kui sõa aigo midä süvväq es olõq. 1935. aastaga tull' vällä raamat Vabahussõa mälehtüisist päälkirägaq „Sõja tagalas“. Sääl ommaq kirän jutuq Tarto tagavarapataljoni rahutusõst 1919. aastaga.[4]
Oll' I Riigikogo liigõq, ku tull' Kriisa Jaani asõmõl sinnäq 7. vahtsõaastakuu pääväl 1921. Tull' Riigikogost ärq 1922. aastaga joulukuu 4. pääväl, timä asõmõlõ sai Piirisilla Karl.[3][5]
1917. aastaga võtt' naasõs Häelmanni Emilie[3], näil sündü 1920. aastaga poig Kaljo, kiä oll' tõõsõ ilmasõa aigo Soomõ sõaväen[6].
Semmi Johannes võeti Võro liinan 1940. aastaga rehekuun kinniq, süüs panti §584. Kuuli 1942. aastaga Kirovi oblastin Vjatka laagrin.[7]
Nimekujoq
Timä nimme om kirjä pant mitund muudu. I Riigikogo liikmidõ nimekirän om Johannes Semm, a ärq ommaq tuuduq ka nime rüüpkujoq Johannes (Johan) Semm (Semmiste)[5]. Kinniqvõetuisi nimekirän ommaq nimes märgidüq Juhan ja Jaan[7].
Lätteq
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
