From Wikipedia, the free encyclopedia
Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499[2] kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.
| Võro kiil | |
| Kõnõldas | põhilidsõlt Lõuna-Eestin |
| Kõnõlõjit | 74 499 (2011[1]) |
| Ammõtlinõ kiil | - |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumesesoomõ lõunõeesti |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | fiu |
| ISO 639-3 | vro |
Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi, tarto ja seto kiil. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunu Wastne Testament. 19. ja 20. aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen. 1885. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda Wastne Wõro keeli ABD raamat. 1990. aastagist pruugitas võro kiräkiilt. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi Läti ja Vinnemaa maiõ pääl.
Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi 1995. aastagal riigiasotus Võro Instituut, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 26 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq Ülikoolin. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq. Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse, tiatri, rahva- ja popmuusiga kiilt. 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "Neiokõsõq" võrokeelidse lauluga "Tii". Võro kiil kuulus üten tõisi Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste.
Om häste teedäq, et võro kiil om egäl puul esiqsugumanõ ja egän kihlkunnan vai kogoniq egän külän kõnõldas esiqmuudu kiilt. Mõnikõrd peetäs hindä keelest tõistmuudu kiilt õkva seto keeles, tegeligult ommaq keelevaihõq ka võro keele seen küländ suurõq.[3]
Kanepi kihlkunna kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul Võro-Tarto suurtiid om taa kiil küländ põlva keele muudu. A Valg'järve ja Pikäjärve inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil Jõksi ja Piigandi kandin.
Kõnõldas, et ku Tartomaa miis ütel' kesi (võro keelen kesv vai kesev), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ v-tähe mano ja sai kesiv. Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq adur, sõbur, põdur, nõgul ja nagul. Muial üteldäs inämbüisi adõr, sõbõr, põdõr, nõgõl, nagõl.
Urvastõ kihlkunna esiq kantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas h-d. Siin om sõnno naarahtamma ja röögähüs asõmõl hoopis naaratamma ja röögäüs. Koigu kandin om esikiq sõna algusõ h peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs ää, ain ja elü. Terven kihlkunnan käüdäs külän ja mõtsan, a mitte küläh ja mõtsah. A Vana- ja Vahtsõ-Antsla puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu, et käve küläl ja oll' obõsõgõ mõtsal. Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq Harglõn ja Karulan kodu, talu ja elu. A Kärgula ja Sõmmõrpalo nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe o: kodo, talo, elo, ragoma.
Karula kihlkunnast ommaq aost aigu sõaq üle käünüq. Tühje kotussidõ pääle ommaq tulnuq naabriq lätläseq ja mulgiq üten uma keelegaq. Mulgi keele mõotusõq andvaq Karula kihlkunna keelen kimmähe tundaq.
Harglõ kihlkunna kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all Koikkülä ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, mink seen om joba hulga tarto ja mulgi keele mõotust. A Mõnistõ kandin om kiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq iihn, tüühn, lubahamma, pagõhõsõq, segähüs, hõbõhõt.
Rõugõ kihlkund om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, Haani, Saalussõ ja Kasaritsa kandin kõnõldas sakõstõ niguq Vahtsõliinan: illos, taloh, kotoh, Rõugõhe, kavvõmbahe. Õdagu puul Rõugõt niguq Sännän, Krabil ja Varstun lätt rahva kiil inämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis illus, talun, kotun, Rõugõlõ, kavvõmbalõ. Haani ja Rõugõ kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna hn-lõppu. Üteldäs kotohn vai kotuhn.
Vanal mõisaaol oll' elo Räpinä kihlkunna mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq Peipsi taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om h sõna lõpun (murõh, hamõh) ja he-lõpp (paossihe, ilosahe). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen o-d, tuu om esikiq sõnamoodõn niguq olnoq, kor'atoq, haukoq. Räpinä keelen või ollaq ö sõna lõpun: tüühö, sündö, värmittö. Muial Võromaal üteldäs, et lehm süü hainaq ärq. A Räpinä keelen olõssi tuu: lehem sööse haan'aq ärq.
Vahtsõliina kihlkunna inemiisi kiil om olnuq peris vanaperäline. Suurõmbaq kotusõq olliq kavvõn ja eleti küländ umaette. Vahtsõmb keelemuud ei olõq tan vanna kiilt kukkivõrra mõotanuq. Vahtsõliina keelen pruugitas näütüses esiqerälidselt hulga h-d. Seo kandi vanan keelen ommaq viil alalõ sääntseq sõnamooduq niguq magahamma, halõhus, varahappa, helehehe, saisahutma, hürmähütmä. Nuuq ommaq muial Võromaal jo inämbüisi häönüq. Muial puul üteldäs sakõstõ mõtsan, koton ja pähäq. A siin veeren oldas iks väega kimmähe mõtsah ja kotoh ni müts pandas päähä.
Ka Põlva kihlkunda om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ h: hago, haud, hädä; sõna lõpu h: herneh, terveh. Põlva kihlkunnan üteldäs ka maaha ja päähä, mitte eesti keele muudu maha ja pähe. Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) timä sööse ja jääse, mitte nigu muial Võromaal timä süü ja timä jääs.
Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.
Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´
Võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht q märk kurgupeethellü, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt maaq, piniq. Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda. y või märkiq korgõt õ-d, (vabahellü, miä om väega lähkü vinne ы-lõ ja poola y-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ-tähega. Kaldüläkoma ehk akuudiga (´), a praktikan tuu asõmal sakõstõ ka hariligu üläkoma ehk apostroofiga (') märgitäs peethelle pehmehüst: ś, ń, ľ, ť jne.
| Ede- | Taga- | |||
|---|---|---|---|---|
| Ümärdämäldä | Ümärdedüq | Ümärdämäldä | Ümärdedüq | |
| Korgõq | i | ü | (y) | u |
| Keskmädseq | e | ö | õ | o |
| Madalaq | ä | a | ||
Võro keelen om vabahelle kokkokõla, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.
| Huul- | Huul- hammas- |
Hamba- tagodsõ- |
Ede- suulae- |
Taga- suulae- |
Kurgu- | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Täüspeet- | p p' | t t' | k k' | q | ||
| Täüs-hõõrd- | ts ts' | |||||
| Nõna- | m m' | n n' | (ŋ ŋ') | |||
| Hõõrd- | f f', v v' | s s' | j | h h' | ||
| Keeleveere- | l lʲ | |||||
| Värrin- | r r' |
Kõik võro keele peethelüq (päält j ja q) võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq. Kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt maa (üts) ja maaq (mitu).
Võro keelen om 13 käänüst ja päält naidõ viil mõnõq, midä pruugitas veidemb.
Vabahelükokkokõla peräst om mitmil võro keele käänüselõpõl kats esiqsugust varianti, nii ede-, ku tagapoolinõ. Järgmädsen tabõlin ommaq nuuq tähüstedüq suurõ tähega, miä näütäs keeletiidüse traditsioonin mõlõmbat, nt -le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq).
| Võro keele käänüsseq ja naidõ lõpuq | ||||
|---|---|---|---|---|
| Käänüs | Ütsüs | Lõpp | Mitmus | Lõpp |
| Keeleoppuslidsõq käänüsseq | ||||
| nimekäänüs | elläi | – | eläjä+q | -q |
| umakäänüs | eläjä | – | eläj+i+de | -i, -o, -E, -tE, -dE, -idE, -ije, -isi, -idsi |
| osakäänüs | eläjä+t | -t, -d, -tt, -dA | eläj+i+t | -it, -(i)id, -sit, -i, -o, -E, -A, -isi, -idsi, -iE |
| Kotusõkäänüsseq | ||||
| sissekäänüs | eläjä+he | -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho | eläj+i+he | -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho |
| seenkäänüs | eläjä+n | -n, -h, -hn | eläj+i+n | -n, -h, -hn |
| seestkäänüs | eläjä+st | -st | eläj+i+st | -st |
| päälekäänüs | eläjä+le | -le, -lle | eläj+i+le | -le, -lle |
| päälkäänüs | eläjä+l | -l | eläj+i+l | -l |
| päältkäänüs | eläjä+lt | -lt | ejäj+i+lt | -lt |
| Tõsõq käänüsseq | ||||
| saajakäänüs | eläjä+s | -s, -st | eläj+i+s | -s, -st |
| piirikäänüs | eläjä+niq | -niq | eläj+i+niq | -niq |
| ilmakäänüs | eläjä+ldäq | -ldAq, -ttAq, -dAq | eläj+i+ldäq | -ldAq, -ttAq, -dAq |
| ütenkäänüs | eläjä+gaq | -gaq | eläj+i+de+gaq | -gaq, -dEgaq, -tEgaq, -isigaq, -idsigaq |
Sakõstõ pruugitas kotusõkäänüsse asõmõl tagasõnna, nt eläjän ~ eläjä seen, eläjäle ~ eläjä pääle, eläjäl ~ eläjä pääl ~ eläjä käen jne.
| Eesti | Võro | Soomõ |
|---|---|---|
| küla | külä | kylä |
| küsinud | küsünüq | kysynyt |
| hõbedane | hõbõhõnõ | hopeinen |
| Eesti | Võro | Soomõ |
|---|---|---|
| kirjutab | kirotas | kirjoittaa |
| annab | and | antaa |
Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar'ala keelin.
| Eesti | Võro | Soomõ |
|---|---|---|
| sa ei anna | saq anna-aiq | sinä et anna |
| ma ei tule | maq tulõ-õiq | minä en tule |
| sa ei andnud | saq anna-as | sinä et antanut |
| ma ei tulnud | maq tulõ-õs | minä en tullut |
| Eesti | Võro | Soomõ |
|---|---|---|
| punane | verrev | punainen |
| soe | lämmi | lämmin |
| jahe | oigõ | haalea |
| õde | sõsar | sisar |
| uus | vahtsõnõ | uusi |
| koer | pini | koira |
| pöial | päss | peukalo |
| pesema | mõskma | pestä |
| tänavu | timahavva | tänä vuonna |
| hunt | susi | susi |
| mäger | kähr | mäyrä |
| laupäev | puulpäiv | lauantai |
| surema | kuulma | kuolla |
| sõstar | hõrak | herukka |
| kask | kõiv | koivu |
| nutma | ikma | itkeä |
| märkama | rõbahtama | huomata |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 20 | 100 | 1000 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ütś | katś | kolm | nelli | viiś | kuuś | säidse | katõssa | ütessä | kümme | ütśtõist | katśkümmend | sada | tuhat |
| Ütsüs | Mitmus | |
|---|---|---|
| 1. | mina ~ ma(q) | mi(iq) |
| 2. | sina ~ sa(q) | ti(iq) |
| 3. | timä ~ tä(ä) | nimäq ~ nä(äq) |
miä, kiä, kuis, ku pall'o, kon, kohe, kuna, määne, mis, mille, minktarbis.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
