From Wikipedia, the free encyclopedia
Leivu kiil (ka leivu murrõq, leivu murrak) om lõunõeesti keelerühmä kiil, midä kõnõldi Lätin Koivaliina, Alamõisa (Lejasciems) ja Aluliina vaihõl nn Leivu keelesaarõ pääl.
Leivu kiil | |
Kõnõldas | Läti |
Kõnõlõjit | 0 |
Ammõtlinõ kiil | olõ-õiq |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | Uurali keeleq |
Keelerühmäq | õdagumeresoomõ keeleq |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | - |
ISO 639-3 | - |
Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om leivu kiilt peet võro keelesaarõs Lätin. Soomõ keeleuurja Kallio Petri perrä om leivu kiil eräle kiil lõunõeesti keelerühmän.
Kõgõ kavvõmb püssü leivu kiil alalõ Ilsnä vallan Paikna külän.[1]
Leivu kiil om kõvva läti keele mõotuisi saanuq ja tal om ütisüisi liivi keelegaq. Leivu keelesaart peetäs umaaolidsõ lõunõeesti keeleala osas ja edimädses keeles, miä lõunõeesti keelealast lakja läts. Tuu põhjusõs peetäs läti keele levimist, miä leivu keele muust lõunõeesti keelest ärq lahut'.[2]
Varrampa peeti leivu kiilt lõunõeesti keelesaarõs, miä om võro keele osa ja väega lähkü Hargla kandi keelele.[1][3] Leivu keelen ommaq mitmõq õdaguvõro ja tarto keele joonõq, nt n-seenkäänüs: ü'ten 'paagan 'üten paigan', de-sissekäänüs: 'kambridõ 'kambrihe', de-tunnusõga viisimäärsõnaq: 'kangõdõ 'kistumaldaq, väegaq'.[1] Ojansuu Heikki om arvanuq, et leivuq olliq Lätti lännüq Hargla ja Karula kihlkunnast 17. aastagasaa algusõn[4].
Wiigi Kalõvi dialektomeetrilidse uurmisõ perrä om leivu keel kõgõ lähemb hoobis tõisi lõunõeesti keelesaari kiiligaq ja viil sis võro keelegaq.[5]
Soomõ keeleuurja Kallio Petri vahtsõ arvamisõ perrä ei olõq leivu kiil osa võro keelest, a hoobis üts lõunaeesti keelerühmä kiil, miä lõunõeesti keelealast lakja läts'[2].
Leivu keelen ommaq alalõ joonõq, miä näütäseq, et ta om lakja lännüq kimmähe inne 17. aastagasata (vabahelle nõstminõ). Tuud aigu läts Võro- ja Setomaalt inemiisi Lutsi ja Kraasnahe, a ludsi ja kraasna keelen om tõisi lõunõeesti kiiliga rohkõmb ütisüisi ku leivu keelel ja ku noid või pitäq osas võro vai seto keelest, sis leivu kiil om Kallio Petri perrä kimmähe eräle[6].
Et leivu kiil Hargla kandi keelega lähkü om, pidä Kallio kõrvuisi elämise tulõmis, mitte lähküs keelesugulusõs.[2]
Leivu kiil om osa lõunõeesti keelerühmäst, miä umakõrda om õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmän. Tuu tähendäs, et leivu keelen ommaq olõman õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä joonõq, midä ei olõq soomõ keelen, a ommaq eesti ja võro keelen – kolm pikkusastõnd, õ-helü, piirikäänüs, ga-tunnusõlinõ ütenkäänüs[7]. Sammamuudu ommaq leivu keelen joonõq, miä näütäseq lõunõeesti keelerühmä kuulumist – afrikaadiq ja kurgupeethelü, katsikpeethelle esiqsugumadsõq arõnõmisõq (*kt > tt jne), olõma-sõna kolmas käänüs om[8], sõnavara (kõiv jpm).
Ka leivu keelen om olõman kurgupeethelü, miä tulõ ette sääl, kon taa ka võro keelen ette tulõ.
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*kalat | kalaq | kalaq | kalad | kalat |
*kastõk | kastõq | kastõq | kaste | kaste |
*tektäk | tetäq | tetäq | teha | tehdä |
Niguq võro keelen, ommaq ka leivu keelen alalõ afrikaadiq, miä olliq olõman õdagumeresoomõ algkeelen, a ommaq kaonuq näütüses eesti ja soomõ keelest[9][10][11].
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*cika | tšiga | tsiga | siga | sika |
*conki- | tšuong'ma | tšong'ma | songima | sonkia |
*keüci | käüdž | köüds' | köis | köysi |
*süci | üdži | hüdsi | süsi | sysi |
Leivu keelen om h pia egält puult ärq kaonuq. Ku võro keelen on h alalõ püsünüq nii sõna algusõn, kesken ku lõpun, sis leivu keelen ommaq nuuq kaonuq. Nii om võro hopõn leivu keelen (u)opõn, võro raha om leivu keelen ra'a[13]. Mõnikõrd om metateesigaq h parõmbalõ alalõ püsünüq ütetsilbiliisi sõnno seen, nt vohn 'vana'[14].
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*hepoinen | (u)opõn | hopõn | hobune | hevoinen |
*raha | ra'a | raha | raha | raha |
*vanha | vohn | vana | vana | vanha |
Üts esiqerälidsembit juuni leivu keelen om sõna algusõ j-i muutuminõ d'-s[15]. Säänesama asi om juhtunuq ka äänis- ja kesvepsä keelen.
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Vepsä kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|---|
*jalka | d'alg | jalg | jalg | d'oug | jalka |
Kuikiq lõunõeesti keelerühmän om vabahelle kokkokõla inämbüisi alalõ hoitunuq, es olõq leivu keele üleskirotamisõ ja lindi pääle võtmisõ aol tuu inämb peris kimmäs ja nätäq om õ-, ä- ja ü-kokkokõla kadomist[16].
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*elänüt | elanu(q) | elänü(q) | elanud | elänyt |
*suurõn | suure | suurõ | suure | suuren |
Lõunõeesti kiili ütisjuun om ka vana *äi-katsivabahelü alalõhoitminõ[17][18].
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*säic̆cen | säidze | säidse | seitse | seitsemän |
*väicci | väitš | väits' | veits | veitsi |
Vanast lõunõeesti keele katsikvabehelüst *ai om muial saanuq ei, a leivu keelen om vana *ai viil alalõ[20].
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*haimo | aim | hõim | hõim | heimo |
*laipa | laib | leib | leib | leipä |
Lõunõeesti keele üts' tähtsämbit erijuuni om kats püürdkunda tegosõna käändmisel[21][22], miä tulõ vällä kolmandan (timä) käänüssen. Tõsõn püürdkunnan om lõpun -s: päiv paistus, tõnõ om ilma lõpuldaq: timä tege. Ka leivu keelen ommaq nuuq kats' püürdkunda alalõ.
Õdagumeresoomõ algkiil | Leivu kiil | Võro kiil | Eesti kiil | Soomõ kiil |
---|---|---|---|---|
*teke | tege | tege | teeb | tekee |
*tekebät | tiegeväq | tegeväq | teevad | tekevät |
*teki | tiegi | tegi | tegi | teki |
*tekit | tiekki | teiq | tegid | tekivät |
nuurjezand uoll' ül'nu: vohnjeza, süü jernit'!
– ei näeq, mina ei näe.
– vohnjeza, ehk uom nuur tütrik!
– tuu seja, tuu seja, kuoes uom, kuoes om![24]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.