Kana lubanuq sõs egä päivi üte muna munnõq ku täl edimädse keväjä haudu lastas ja ega kõrd ku tiä munõs mõni terä viljä andas. (H I 7, 659/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)
Otsast ku ora, keskelt ku kerä, hand ku leevälapjo? (Põlva kihlkund, 1889.)