Žvėrynas

Žvėrynas (poola keeles Zwierzyniec) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna keskosas Žvėrynase valla territooriumil.

Žvėrynas

Žvėrynas piirneb läänes Karoliniškėsega, põhjas Saltoniškėsega, kagus üle Nerise jõe Lukiškėsega (jõge ületavad Žvėrynase ja Liubartase sillad), edelas aga Vingisega (jõge ületab Vingise pargi sild).

Linnaosas on katoliku kirik ja kaks õigeusu kirikut. Seal asub ka Vilniuse karaiimide palvemaja ehk kenesa. Žvėrynasesse jääb mitu saatkonda.

Piirkond kuulus XVI–XIX sajandini Radziwillidele. Need rajasid sinna jahikaitseala, kus kaitsti metskitsi. Kaitseala leedukeelsest nimest on linnaosa ka nime saanud. Keskel asus kõrgemal kohal puidust mõis.^[1] Hiljem omandas selle ala Ludwig zu Sayn-Wittgenstein-Berleburg, kes rajas sinna uue mõisakompleksi. Kuni XIX sajandini piirkonda Saltoniškėsest ei eristatud, siis aga hakati vanemat ala Saltoniškėseks, uuemat ja hoonestatud ala Žvėrynaseks nimetama.^[2]

XIX sajandil rajasid mitmed professorid, sealhulgas ka Joseph Frank, sinna suvilaid. Žvėrynases asus ka kindralkuberneri suveresidents.^[3] Aastail 1855–1866 asus seal jõesadam, mille ümbrusesse samuti suvilaid rajati. Hilisemad omanikud olid Maria Hohenlohe-Schillingsfürst, F. Berg ja Vassili Martinson. F. Berg rajas aastal 1891 esimese linnaosa ülejäänud Vilniusega ühendava silla, mille juurest algas ka esimene sealne tänav. Martinsoni ajal kujunes praktiliselt välja ülejäänud Žvėrynase tänavavõrgustik.^[4]

XIX sajandi lõpus oli eeslinnas ligi 150 maja ja 2000 elanikku. Aastal 1892 rajati sinna restoran, aastail 1894-1895 tegutses seal trikotaaživabrik. Aastal 1898 asus seal kaks veskit. Piirkond ühendati Vilniusega aastal 1901. Toona üritati piirkonnale anda ka nime Aleksandrija, ent see rahva seas ei juurdunud.^[5] Aastal 1906 ehitati senise puidust silla asemele uus raudbetoonist sild.^[6]

Teise maailmasõja eel ehitati Žvėrynasesse tuberkuloosidispanser, ka rajati sinna Psüühikahäirete keskuse psühhoteraapia osakond. XX sajandi alguses rajati sinna valdavalt eramaju, suvilaid ehitati sinna vähem.

Linnaosa loodeosa jääb Karoliniškėse maastikukaitsealale.^[7]

Suurem osa Žvėrynasest on muinsuskaitse all olev piirkond. Paljud sealsed majad on muinsuskaitse all. Loodesse jääb kaitse all olev Žvėrynase vesiveski hoonetekompleks, mis pärineb XVII sajandist ja kus kahe veskitiigi juures paikneb kaks veskihoonet.^[8]

• 
  Kenesa
• 
  Katoliku kirik
• 
  Žvėrynase puitarhitektuur
• 
  Tänavavaade

Viited

1. Adomas Honoris Kirkoras. Pasivaikščiojimai po Vilnių ir jo apylinkes. Iš lenkų kalbos vertė Kazys Uscila. Vilnius: Mintis, 2012. ISBN 978-5-417-01035-4.
2. Vilnijos vartai
3. Vladas Drėma. Dingęs Vilnius. Vilnius: Versus Aureus, 2013. ISBN 978-9955-34-401-8.
4. Morta Baužienė. Pasižvalgymas anapus Vilniaus miesto gynybinės sienos. Vilnius: Savastis. 2015. ISBN 978-9986-420-98-9.
5. A.Juškevičius, J.Maceika. Vilnius ir jo apylinkės. (1937 m.), perleista Vilnius: Mintis, 1991. ISBN 5-417-00366-2.
6. I. Barauskaitė, V. Barkauskas ir kt. Lietuvos TSR istorijos ir kultūros paminklų sąvadas, Vilnius, Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988.
7. Leedu geoportaal
8. "Kultūros vertybių registras". Vaadatud 17. juulil 2021.