Ühildumine

Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike. See on olemuselt alistusseos, kus ühe moodustaja grammatiline vorm sõltub teise moodustaja grammatilisest vormist.^[1] Ühildumisega antakse morfoloogia kaudu edasi süntaktilisi suhteid.^[2]

Sõna võib oma kontrollijaga ehk sõna või fraasiga, millele alistub, ühilduda korraga mitmel viisil (nt isikus ja arvus) ja/või ühilduda mitme kontrollijaga (nt öeldis ühildub nii aluse kui ka sihitisega). Peaaegu alati on kontrollija nimisõna, asesõna või nimisõnafraas.^[3] Nimisõnafraasi sees võivad peasõnaga ühilduda mitu sõna, tavaliselt on need omadussõnad, määratlejad ja/või possessiivpronoomenid e omastavad asesõnad. Ühildumine nende vahel võib toimuda soos, arvus ja käändes. Verb võib oma kontrollijaga ühilduda isikus, arvus ja/või soos.^[4] Milline lauseliige on kontrollija ning mida ja kuidas markeeritakse, võib sõltuda sellest, kas tegu on akusatiiv- või ergatiivkeelega.

See, kui olulist rolli ühildumine kannab, on keeleti erinev. On keeli, kus ühildumine on peamine grammatiliste suhete väljendaja, kuid samas on keeli, kus ühildumist kas ei toimu või see on suhete väljendamisel perifeerne. Varieerub seegi, kuidas ühildumist morfoloogiliselt väljendatakse, nt kas kasutatakse prefikseid või sufikseid.^[5] Ka sõnaliigiti on ühildumine erinev. Verbid on kõige produktiivsemad ühildujad ja võivad ühilduda mitme lauseliikmega, omadussõnad ühilduvad tavaliselt ühe kontrollijaga, nimisõnad ei pea teise nimisõnafraasiga üldse ühilduma.^[6]

Teadaolevalt on kõigis inimkeeltes asesõna ja selle lähtevormi vaheline ühildumine, kus anafoorilise elemendiga viidatakse lähtevormis sisalduvale inimesele, kohale vms^[7]. Nt inglise keeles^[8]:

John gave Mary a dozen roses, but asked her to share them with his sister.

’John andis Maryle tosin roosi, aga palus tal neid tema õega jagada’, isikulise (naissoost) asesõnaga her viidatakse Maryle, mitmust näitava asesõnaga them roosidele ja teise isikulise (meessoost) asesõnaga his Johnile.

Eesti keel

Eesti keeles on käände-, isiku- ja arvuühildumine.

Verbi isiku- ja arvuühildumine

Verb ühildub täisalusega isikus ja arvus.

Isikus ühildumine tähendab, et näiteks lauses, mille täisalus on 1. või 2. isiku asesõna, on pöördemuutega kõneviisides verb vastavalt 1. või 2. pöördes: ma loen, sa loed. Rinnastatud isikuliste asesõnade või ase- ja nimisõnade puhul määrab pöörde isikuhierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) kõrgemal paiknev asesõna: sina ja tema loete. Siiski võib verb olla vahel 3. pöördes, kui rindühend sisaldab 3. isiku pronoomenit või nimisõna: ma näen, kuidas mina ja mu lapsed saavad vabaks jõude-elust.^[9]

Arvus ühildumine tähendab, et öeldise arvuvormi tingib aluse vorm või sisu. Kui alus on loendatav e jaotamatu sõna (ainsuslikku sisu annab edasi ainsuse vorm, mitmuslikku mitmuse vorm), vastab öeldise arvuvorm aluse arvuvormile: poiss loeb (ainsus), poisid loevad (mitmus).^[9]

Eesti keeles on aga ka selliseid sõnu, mille vorm ja sisu ei lähe arvuliselt kokku. Näiteks vormilt mitmuses, aga sisult ainsuses aluse puhul sõltub öeldis aluse vormist: püksid läksid katki, pulmad olid suurejoonelised. Alus, mis on hulka väljendav sõna ehk kollektiivsubstantiiv (nt seltskond, kamp, rühm), võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses ning verbi arvuvorm on vastav: rahvas elab hästi, rahvad tahavad rahu. Kvantorpronoomeni kõik puhul oleneb verbi vorm sellest, kas pronoomen tähistab jagatud või kogu hulka: kõik (= kõik inimesed) said oma osa; vaip, lina, püksid, jänesevillast padi – kõik (= kõik see) võtab kohe tuld.^[10]

Lisaks võib alus olla ühendavalt rinnastatud rindtarind, kus öeldis on peamiselt mitmuses: Jüri ja Peeter astusid ülikooli. Mõnedes lausetes aga on võimalik nii ainsus kui ka mitmus. Ainsust esineb näiteks lausetes, kus rindliikmed on laiendatud pronoomeniga iga, neid ühendab sidend nii(hästi) … kui (ka) või need märgivad tihedalt seotud asju või nähtusi: veebruaris kasvas nii kaupade eksport kui ka import; sauna juurde kuulub ~ kuuluvad mullivann ja puhkeruum.^[11]

Öeldistäite ühildumine arvus

Täisöeldistäide ühildub tavaliselt alusega arvus.^[12]

Ainsusliku referendiga aluse korral on öeldistäide ainsuses, mitmusliku puhul mitmuses: ta on haige, me oleme keeleteadlased. Viisakusvormi teie korral on öeldistäide ainsuses: Teie olete vaba. Ka hulka hõlmavad sõnad jäävad öeldistäitefraasis ainsusesse: lapsed on inimkonna tulevik. Mitmussõnade puhul on öeldistäide mitmuses: püksid, mis ta jalga pani, on mustad.^[12]

Öeldistäitemääruse ühildumine arvus

Seotud öeldistäitemäärus ühildub intransitiivses lauses alusega, transitiivses lauses sihitisega, vaba adverbiaalina mis tahes lauseliikmega.^[13]

Nimisõnaline öeldistäitemäärus ühildub seda alistava sõna referentide arvule vastavalt: nad saadeti mulle abilisteks, sa sobid mulle abiliseks. Omadust või seisundit märkiv öeldistäitemäärus võib mitmusliku kontrollija juures olla nii mitmuses kui ka ainsuses, kuid viimane on tavalisem: kümme last jäi orvuks ~ orvudeks. Öeldistäitemäärus on ainsuses, kui seda alistav sõna hõlmab kõiki tähistatud asju või olendeid: mehed läksid salgana mööda teed.^[13]

Omadussõnaline öeldistäitemäärus on alati ainsuses mitmussõna ja komplektisõnaga esinedes: ta seab peegli ees juukseid ja värvib huuled punaseks. Ka muudel juhtudel on enamasti kasutusel ainsus, kuigi arvuühildumine on võimalik: poisid jõudsid koju läbimärjana ~ läbimärgadena.^[14]

Laiendi arvu- ja käändeühildumine

Nimisõnaga ühilduvad tavaliselt määratlejad ja adjektiivatribuudid, lisandid võivad nii ühilduda kui ka mitte ühilduda ning genitiiv- ja adverbiaalatribuudid ei ühildu üldse.^[15]

Määratlejad osutavad laiendina viitesuhetele ja/või referentide hulgale ning ühilduvad tavaliselt põhjaga: siit majast, kõigile kohalolijatele. Erandid on pronoomen oma, mis ühildub vaid teatud juhtudel, kogu, mis ei muutu, demonstratiivadverbid, mille ühildumine on piiratud, mis nimisõnafraasi laiendina küsivas kontekstis ja/või relatiivlause põhisõna laiendina.^[16]

Adjektiivatribuutidest ühilduvad arvus ja käändes olenemata asukohast põhja suhtes omadussõnad (kollane rätik), järgarvsõnad (esimene tund) ja oleviku kesksõnad (lugev tüdruk). Viimases neljas käändes ühilduvad need vaid arvus. Järelasendis ühilduvad lisaks mineviku kesksõnad (naine andis õunu kõigile lastele, nii söönutele kui ka näljastele), teised atribuudid esinevad kindlas vormis. Järelatribuut ühildub ka neljas viimases käändes. Lõpuks on veel hulk adjektiivatribuute, mis ei ühildu kunagi: suurt kasvu mees, rauast uks.^[17]

Lisandid võivad olla muutumatud, mis tähendab, et need ei ühildu käändes oma põhjaga (õpetajast ema, õpetajast emale, õpetajast emaga). Järellisanditest ühildub põhjaga arvus essiivne lisand, käändes ja arvus markeerimata ning nagu- ja kui-lisand: vastavalt Pärast panustavad needsamad inimesed maksumaksjatena taas keskmisest rohkem.; Need on igaühele sünniga kaasa antud ja neid tuli külastada, aga see ei tekitanud Antsus kohustuse koormavat tunnet, kuigi nad olid ehk igavamad kui enda valitud sõbrad, nõukoguliku Eesti haritlaseliit.; Eesti keele kui teise keele õppimine ja õpetamine on kogu taasiseseisvumise aja olnud aktuaalne arutlusteema ja tihti ka kirglik vaidlusobjekt. Kohakäändes toimub ühildumine selle suunas, seejuures kääne ei pea olema sama: kohtume juunis, ilusal suveajal. Muutumatud ja seega ühildamata järellisandid on nt toote- ja üritusenimed: Sõitsime rallile Valged Ööd.^[18]

Eeslisanditest ühildub põhjaga alati kohanime lisand (kontsert toimus kuurortlinnas Pärnus). Inimese või olendiga esinev laiend ühildub aga tingimustel, et see on mitmuses või sellel on täiend: Vendade Grimmide muinasjutud. Ka ainsuses eeslisand saab ühilduda, kui see on rindühend või see on rõhulisena esile tõstetud.^[18]

Näiteid teistest keeltest

Järgnevalt on toodud mõned näited, kuidas ühildumine maailma keeltes välja näeb. Igas keeles võib esineda erandeid jms (nagu ka eesti keeles), kuid siin on toodud üksikud lihtsamad näited ühildumise kui nähtuse näitlikustamiseks.

Isikuühildumine

Juhul kui verb ühildub ühe argumendiga, siis on see tavaliselt alus, kui kahega, siis on need enamasti alus ja otsene sihitis, kui kolmega, siis on need alus, otsene ja sekundaarsihitis^[19].

Portugali keeles ühildub verb enamuses ajavormides alusega kõikides isikutes^[19]:

eu falo ’ma räägin’

tu falas ’sa räägid’

ele fala ’ta räägib’

nós falamos ’me räägime’

vós falais ’te räägite’

eles falam ’nad räägivad’

Indias ja Nepalis kõneldavas maithili keeles ühilduvad verbid auväärsustasemes (näidete glossis H ja MH) ja isikus^[20]. Võimalik on verbi ühildumine nii aluse kui ka sihitise isikuga, kuid kohustuslik on vaid alusega ühildumine^[20]:

dekhal-thun

nägema-3H.2MH

’ta nägi sind’, thun sisaldab alusena 3. isikut ja sihitisena 2. isikut

dekhal-ahun

nägema-2MH.3H

’sa nägid teda’, ahun sisaldab alusena 2. isikut ja sihitisena 3. isikut

Arvuühildumine

Islandi keeles ühilduvad verbid alusega arvus (ja isikus)^[21]:

hann fór heim ’(meessoost) ta läks koju’

þeir fóru heim ’nad läksid koju’

Nimisõnafraasis ühilduvad islandi keeles peasõnaga omadussõnad ja omadussõnadena kasutatud pronoomenid arvus (ja soos ning käändes)^[21]:

góður maður ’hea mees’

góðir menn ’head mehed’

Käändeühildumine

Osas keeltes võib nimisõnafraasis käändega olla markeeritud vaid peasõna, teistes aga ühilduvad peasõnaga ka teised sõnad ja on seega käänatud^[22].

Austraalias kõneldavas kalkatungu keeles ühilduvad nimisõnafraasis peasõnaga määratlejad ja laiendid^[23]:

kalpin-ku        yaun-ku           thuku              

suur-GEN        mees-GEN       koer-ABS

’suure mehe koer’ (the big man’s dog)

Tyipa-yi          thuku-yu         yaun-tu           yanyi                         itya-mi.

see-ERG          koer-ERG        suur-ERG         valge.mees-ABS       hammustama-FUT

’See suur koer hammustab valget meest.’ (this big dog will bite the white man)

Sooühildumine

Taani keeles on kaks sugu (ühis- ja kesksugu), millele vastavalt ühilduvad artiklid, omadussõnad ja mõned pronoomenid peasõnaga^[24]:

en stor by ’üks suur linn’, ühissoo kohta

et stort hus ’üks suur maja’, kesksoo kohta

Austraalias kõneldavas mawngi keeles toimub sooühildumine verbide asesõnalistes prefiksites, demonstratiivides, vabades asesõnades ja artiklites ning mõnede kehaosade ja nimisõnaliste laiendite prefiksites. Selles keeles on viis sugu (meessugu, naissugu (glossis FE), söödav, maa, vegetatsioon), mille ühildumine toimub ainult kolmandas isikus.^[25] Transitiivsetes lausetes on eristus kahene, eristatakse meessugu ja ülejäänud sugusid (glossis NMASC)^[25]:

Iny-ura-n-ka                          jita      juk-apa

3FE-minema1-PP-HITH           FE        DEM.P.FE-EMPH1

ngarrunnga-lakajpu-kpu-n                            la         k-anga-ma-Ø  ngaralk.

3NMASC/1PL.EX.küsima-KRDP-NP           CONJ    PR-2NMASC/3LL-saama-NP keel

’(intransitiivne osalause, eristatud naissugu) Ta tuli siia ja (transitiivne osalause, eristatud mittemeessugu) küsis meilt, kas ta võib natuke keelt salvestada.’

Sooühildumine võib toimuda ka verbides. Näiteks vene keeles ühildub verb olevikus ja tulevikus isikus ja arvus, minevikuvormides soos ja arvus^[26].

Omajaühildumine

Omajaühildumisel sisaldab peasõna possessiivsufiksit ja enne peasõna asub omajat märkiv sõna^[27]. Sellist liiki ühildumine on näiteks Paapua Uus-Guinea amele keeles^[28]:

ija       cot-i

1SG      vend-1SG

’minu vend’

Dege cot-ig

Dege vend-3SG

’Dege vend’

Glossides kasutatud lühendid

1 – esimene isik

2 – teine isik

3 – kolmas isik

ABS – absolutiiv

CONJ – sidesõna

EMPH1 – emfaatiline sufiks

ERG – ergatiiv

EX – eksklusiivne pronominaalne kategooria

FE – naissugu

FUT – tulevik

GEN – omastav kääne

H – auväärsustase (honorific)

HITH – suunda väljendav sufiks

KRDP – K-reduplikatsioonisufiks

MH – keskmine auväärsustase (mid-honorific)

NMASC– mittemeessugu

NP – oleviku või tuleviku (nonpast) aja-aspekti-kõneviisisufiks

PL – mitmus

PP – mineviku (past punctual) aja-aspekti-kõneviisisufiks

PR – olevikuprefiks

SG – ainsus

Vaata ka

Sisuline ühildumine

Viited

1. Erelt, Mati (2017). Sissejuhatus süntaksisse. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 67–68.
2. Studies on Agreement (2004). Toim João Costa, Maria Cristina Figueiredo Silva. John Benjamins Publishing Company. Lk 1.
3. Haspelmath, Martin, Andrea D. Sims (2010). Understanding Morphology. 2nd Edition. London: Hodder Education. Lk 91.
4. Kroeger, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 111.
5. Baker, Mark C (2008). The Syntax of Agreement and Concord. Cambridge University Press. Lk 154.
6. Baker, Mark C (2008). The Syntax of Agreement and Concord. Cambridge University Press. Lk 1.
7. Kroeger, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 119, 136.
8. Kroeger, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 136.
9. Erelt, Mati (2017). Öeldis. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 202–203.
10. Erelt, Mati (2017). Öeldis. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 204.
11. Erelt, Mati (2017). Öeldis.  – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 206–207.
12. Erelt, Mati (2017). Öeldistäide. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 287.
13. Erelt, Mati (2017). Öeldistäitemäärus. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 297.
14. Erelt, Mati (2017). Öeldistäitemäärus. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 297–298.
15. Pajusalu, Renate (2017). Nimisõnafraas. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 382.
16. Pajusalu, Renate (2017). Nimisõnafraas. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 382–384.
17. Pajusalu, Renate (2017). Nimisõnafraas. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 385–387.
18. Pajusalu, Renate (2017). Nimisõnafraas. – Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 392–399.
19. Kroeger, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 112.
20. Stump, Gregory, Ramawatar Yadav (1988). Maithili Verb Agreement and the Control Agreement Principle. Linguistics Faculty Publications 37. Lk 306.
21. Erinarsson, Stefán (1949). Icelandic Grammar, Texts, Glossary. The Johns Hopkins University Press. Lk 134–133.
22. Kroeget, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 117–118.
23. Blake, B. (1987). Australian aboriginal grammar. London and Sydney: Croom Helm. Viidatud Kroeger, Paul (2005) lk 118 järgi.
24. Lundskæe-Nielsen, Tom, Philip Holmes (2011). Danish: An Essential Grammar. Routledge. Lk 23.
25. Singer, Ruth (2016). The Dynamics of Nominal Classification: Productive and Lexicalised Uses of Gender Agreement in Mawng. De Gruyter, Inc. Lk-d 53–54.
26. Kroeger, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 113–114.
27. Kroeger, Paul (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press. Lk 116.
28. Robert, J. R. (1999). Grammar exercises for Tools for analyzing the world's languages (Bickford 1998). Mimeo, SIL UK Training and Research Dept., Horsleys Green, Bucks. Viidatud Kroeger, Paul 2005 lk-de 116–117 järgi.