suurema võrdsuse saavutamist taotlev kaubandus From Wikipedia, the free encyclopedia
Õiglane kaubandus (inglise keeles fair trade) on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses.[1] Eesmärgiks on tagada arengumaade, nt Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika väiketalunike toodete (kohv, tee, riis, banaanid jm puuviljad, suhkur, kakao, šokolaad, pähklid, õli, puuvill jms) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Näiteks saavad talunikud teenitud lisatasu eest ehitada parema infrastruktuuri ning muuta tootmist efektiivsemaks. Samuti võimaldab õiglasest kaubandusest saadav lisatulu anda haridust lastele ja noortele ning parandada arstiabi.[2]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
Õiglase kaubanduse põhiprintsiip on, et maailma säästva arengu huvides peab mistahes toote hind olema õiglases vastavuses tootmise kuludega. See tähendab, et toote madal hind ei tohi kujuneda keskkonna ja tööjõu väärkohtlemise arvelt. Fairtrade'i standardid kohustavad kõiki kaubanduse osapooli – tootjaid, edasimüüjaid, ostjaid – osalema ühises vastutuses maailma loodusvarade hoidmise ja inimõiguste eest.[3]
1990. aastatel loodi õiglase kaubanduse sertifitseerimisüsteem õiglase kaubanduse ehk Fairtrade'i märgistuse väljastamiseks toodetele.
Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn maailmapoed. 1964. aastal loodi Hollandis esimene õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid kolmanda maailma toetusrühmad.1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed õiglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega.
Õiglase kaubanduse organisatsioonid kauplesid alguses vaid käsitööga, mida vahendasid maailmapoodidesse lääneriikide misjonärid. 1973. aastal toodi esmakordselt Euroopasse Guatemala väiketalunike ühistu toodetud kohvi.[5]
1988. aastal kutsus Hollandi mittetulundusorganisatsioon Solidaridad ellu Fairtrade'i tunnusmärgi Max Havelaar, mis väärtustas säästva arengu põhimõtete järgi tootmist ja tooteid maailmaturul. Esimene Max Havelaari sertifikaat loodi kohvile. Tunnusmärk sai nime 19. sajandi bestselleri „Max Havelaar” järgi, mis rääkis Jaava saare kohviistanduste tööliste ekspluateerimisest Hollandi koloniaalkaupmeeste poolt. Sertifikaat andis selgelt teada, et tegemist on kindlaid töö- ja keskkonnastandardeid järgiva tootega.
Max Havelaari eeskujul kutsuti järgnevate aastate jooksul ellu hulgaliselt rahvusvahelisi sertifikaate, mis propageerisid ja toetasid Fairtrade'i põhimõtteid üle maailma: Labelling Initiatives, Fairtrade Foundation, TransFair and Rättvisemärkt jne.
1997. aastal toimus erinevate õiglase kaubanduse sertifikaatide ühinemine Fairtrade Labelling Organizations International (FLO) katuse alla. Ühise missioonina viiakse ellu Fairtrade'i programmi põhimõtteid, jagatakse toetusi, jälgitakse sertifikaati taotlevate ja juba pälvinute tootmist.
2002. aastal loodi uus logo Fairtrade Certification Mark, et ühtlustada erinevate organisatsioonide sõnum sarnase märgi alla. Et see paistaks selgelt välja kaubariiulilt ostjale, kellel on võimalik nii omakorda liituda planeedi parema elu programmiga. Tänaseks on Fairtrade Labelling Organizations International katuse alla koondunud juba üle 20 liikmesorganisatsiooni.
2004. aastal jagunes Fairtrade Labelling Organizations International kaheks sõltumatuks organisatsiooniks. Esimene neist, FLO, redigeerib standardeid ja jagab toetusi tootjatele. Teine, FLO-CERT, teeb tootmise seiret, kinnitab sertifikaate ning auditeerib kaubastajaid.
2007. aastal saavutas Fairtrade International maailma säästva arengu organisatsiooni ISEAL tunnustuse, kui üks maailma seitsmest juhtivast eetilise kaubanduse standardite järjepidevast elluviijast.[3]
1. Ebasoodsamas olukorras olevatele tootjatele võimaluste loomine
2. Läbipaistvus ja vastutus
3. Õiglase kaubanduse tava
4. Õiglase hinna maksmine
5. Lapstööjõu ja sunniviisilise töö peatamine
6. Kohustused diskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja ühinemisvabaduse vastu
7. Heade töötingimuste tagamine
8. Suutlikkuse suurendamine
9. Õiglase kaubanduse edendamine
10. Keskkonna austamine
WFTO usub, et ülemaailmne kriis kinnitab vajadust õiglase ja jätkusuutliku majanduse järele nii kohalikul tasandil kui ka kogu maailma tasandil. Kaubandus peab kasu tagama kõige haavatavamatele inimestele ja tagama jätkusuutliku elatise, arendades väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate võimalusi. Miljonid tootjad ja ettevõtjad, ettevõtted ja poliitikakujundajad, organisatsioonid ja vabatahtlikud toetavad õiglase kaubanduse olulist kasvu kogu maailmas.
2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004.–2005. aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade'i märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikuühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade'i märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Praegu koordineerib õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.[6] Eestis on saadaval Fairtrade'i märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted.
Huvi õiglase kaubanduse vastu levib hoogsalt ka õpilaste seas. Üha enam teadvustavad Eesti koolide õpetajad õpilastele õiglase kaubanduse olulisust.[7] Samas õpivad ka õpetajad ise palju uut õiglase kaubanduse kohta. Võib arvata, et see teema on muutunud Eesti koolides aktuaalseks alates aastast 2017, kus MTÜ Mondo on teinud põhjalikku tööd, et õiglase kaubanduse põhimõtteid Eesti inimesteni ja koolideni viia. MTÜ Mondos tegeleb õiglase kaubanduse teemaga vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd, kes suhtleb koolidega, et noori antud valdkonnas teadvustada.[8]
2019. aasta oktoobrikuus viibisid mitmed Eesti koolide (Narva Soldino Gümnaasiumi, Gaia Kooli, Tamsalu Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, Toila Gümnaasiumi, Viimsi Kooli) õpilased üle Eesti erinevates kauplustes, kus näitasid klientidele Fairtrade’i märgist ning rääkisid põhjalikumalt õiglasest kaubandusest.[9] Seda teavitustööd tegidki peamiselt noored, et üheskoos midagi head ära teha. Eestis on palju koole, kus õiglase kaubanduse teemaga tegeletakse, aga üheks aktiivsemaks kooliks võib pidada Tamsalu Gümnaasiumit, kus on õiglase kaubanduse ideid levitatud alates aastast 2017.[10]
Tamsalu Gümnaasium on kool Lääne-Virumaal, kus on korraldatud ja korraldatakse siiani õiglase kaubanduse nädalat (seda tähistatakse Eestis MTÜ Mondo eestvedamisel alates aastast 2013). Selle nädala raames puutuvad õpilased väga põhjalikult kokku õiglase kaubandusega. Korraldatakse erinevaid loenguid ja ettevõtmisi, kus üheskoos kogu kooliperega õiglase kaubandusega tuttavaks saadakse. Koolis leidub ka palju neid õpilasi, kes ise soovivad teistele õpilastele õiglast kaubandust lähemale tuua. Kõige lihtsam viis selleks on õiglase kaubanduse kohviku korraldamine, kus kasutatakse ainult seda toorainet, mis on saanud Fairtrade’i märgise.[11]
2019. aasta detsembrikuu alguses toimus Tallinnas MTÜ Mondo poolt korraldatud üritus „From production to waste: how to make consumption fair?“. Seminaril osalesid järjekordselt Eesti koolide õpilased ja õpetajad, kes näitasid üles oma huvi õiglase kaubanduse vastu. Kõnesid pidasid oma ala spetsialistid, nagu näiteks kodanikuühiskonna aktivist Peep Mardiste, ettevõtja Ann Runnel, Ragn-Sellsist Rainer Pesti ja MTÜ Mondost Kristina Mänd, kes paneeldiskussioonis põhjalikult analüüsisid ja avardasid osalejate silmaringi teemal vastutustundlik tarbimine. Üritusel tänati ka kuut kooli, kes võtsid 2019. aastal vastu väljakutse eest vedada õiglase kaubanduse nädala raames teavitustööd Eestimaa poodides. MTÜ Mondo maailmahariduse projektijuht Mari Jõgiste tänas viit Tamsalu Gümnaasiumi noort Erasmus+ projektis osalemise eest. Eestist osalesid projektis Marii Kivirand, Kert Pehap, Liselle Kaldaru, Geiri Suur ja Karmen Freienthal.[12]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
