Atmosfäär
From Wikipedia, the free encyclopedia
Maa atmosfäär ehk õhkkond on planeet Maad ümbritsev õhu kiht. Atmosfääri moodustav õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust; teiste gaaside osakaal selles on oluliselt väiksem.
See artikkel räägib Maa atmosfäärist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Atmosfäär (täpsustus). |
Kuiv, ilma veeauruta õhk sisaldab mahult ligikaudu 78,09% lämmastikku; 20,95% hapnikku; 0,93% argooni ja 0,039% süsihappegaasi ning lisaks väiksemates kogustes muid aineid. Nende nelja gaasi molekulide omavaheline suhteline hulk atmosfääris on küllaltki muutumatu ja püsiv.
Õhus on ka teatud hulk niiskust, st veeauru ehk gaasilises olekus vett. Ainus terves universumis siiani teadaolev taimedele ja loomadele eluks sobiva koostise, niiskuse ja rõhuga gaasiline keskkond paikneb planeet Maa troposfääris (atmosfääri alumises kihis, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele).
Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse (UV) eest ning ühtlustab päeva ja öö vaheldumisest tingitud temperatuuri kõikumisi maapinnal.
Atmosfääri stratifikatsioon ehk atmosfääri kihistumise struktuur püstsuunalises läbilõikes. Kihtideks jagatuna võib iga teatud paksusega õhkkonnakihti kirjeldada sellele omaste karakteristikutega, nagu näiteks temperatuur, niiskus või paigutus teiste kihtide suhtes. Atmosfääri mass on 5×1018 kg, millest kolmveerand asub maapinnalt kuni 11 km kõrguseni. Maa atmosfäär moodustab veidi vähem kui ühe miljondiku planeedi kogumassist[1]. Atmosfäär muutub kõrguse kasvades hõredamaks, omamata kindlat piiri kosmose ehk maailmaruumi suhtes. Lähtudes Karmani joonest, loetakse kokkuleppeliselt (FAI) määrangu järgi kõrgust 100 km piiriks, millest algab kosmos. Kui aga lähtuda hämarikunähtustest ja kõrgetest virmalistest, siis võib pidada atmosfääri piiri paiknevat 1000–1200 km kõrgusel.