Südamete murdumise maja

lk 189-278), "Pygmalion" (tõlkinud Valda Raud, lk 279-360), "Südamete murdumise maja" (tõlkinud Valda Raud, lk 361-448), "Augustus annab oma panuse"

Raamat, 1972, koostanud Valda Raud) "Pygmalion" (lk 279-360), "Südamete murdumise maja" (lk 361-448), "Augustus annab oma panuse" (lk 449-468), "Õunakäru"

tagasi läksin mööda tänavat, pikk vari selja taga, aga äkki ühel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma võpatasin kohkunult: just nagu oleks surm

polnud enam nii pime kui esimesel hetkel pärast tattnina kustumist ja tiku murdumist: ähmaselt hakkasid paistma ahjupingi kontuurid, padjad voodil ja veetoober;

vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest