Ohver

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Proosa

• Jumalatele tuuakse ohvreid alati hea meelega, ja mida kurjem jumal, seda suurem ohver.
  • Anton Hansen Tammsaare, "Pikad sammud"

• Jah, eestlaste tragöödiast XX sajandil tuleb rääkida, kuid seda tehes ei peaks klammerduma ohvri positsiooni või, hullem veel, seda koguni nautima.
  • Mari Niitra, "Ülemlaul ellujäämisele ehk Kuidas seltsimees lapsest kasvas kinnise käega luuletaja", Sirp, 23.03.2018

• Pärast sõda sattusin jutu peale legendaarse Villem Ernitsaga, kes oli pärast baaside lepingut Jaan Tõnissoniga ühes vagunis sõitma sattunud. Tõnisson oli öelnud, et oleks tulnud mingit vastupanu osutada, kas või üks pauk piiril teha, et terve maailm oleks teada saanud, et leping meile peale suruti. Väga paljud jagasid seda arvamust, kuigi jõudude vahekord oli muidugi selgelt teisel poolel. Aga üks asi on kindel – Eesti sõjaväe moraal oli sel ajal minu arvates väga kõrge. Olen kindel, et kui vastupanu oleks alanud, oleks see verine olnud. Aga kui arvestame ohvreid, mis okupatsioon kaasa tõi, siis kas need oleksid lahingutega võrreldes väga palju suuremad olnud?
  • Juhan Peegel, intervjuu: Indrek Ude, "Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?", Eesti Päevaleht, 7. mai 2005

• On väga võimalik, et see noor mees — nimelt oma nooruse tõttu — mäletas mäejutluse teksti paremini kui Tolstoi või Gandhi. Et Inimese Poeg tavatses kõnelda triaadides, võis too noor mees mäletada, et kõnesolev tekst ei lõpe kohal vaid kui keegi sind lööb vastu paremat põske siis kääna talle ette ka teine, vaid jätkub ilma punkti või komata: ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub; ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks.

Tervenisti tsiteerituna on neil värssidel tegelikult väga vähe ühist vägivallatu või passiivse vastupanu, kurjale kurjaga mittevastamise ehk heaga vastamise põhimõttega. Nende ridade tähendus on kõike muud kui passiivne, sest sisendab mõtet, et kurjust saab liialduse läbi lähendada absurdile; kurjus muutub absurdiks, ta nõudmised kohtavad ülevoolavat vastutulekut, mis võtab valutegemiselt väärtuse. See seab ohvri üpris aktiivsesse ossa, vaimse pealetungi positsioonile.

Võit, mis siin võimalikuks saab, pole moraalne, vaid eksistentsiaalne.

• Jossif Brodski. "Avakõne Williamsi kolledžis 1984". Tõlkinud Doris Kareva. Looming 1988 nr 10, lk 1376-1379

• [Viimases kirjas sugulastele:] Oleksin tahtnud kõigile öelda, kui hea on Jumal meie vastu, kui me andume talle täiesti, kui õnnelikuks me võime saada, kui oleme valmis ohverdama kogu oma elu ja vabaduse Kristusele. Ma tean, et Jumal on minuga. Ja siis läheb kõik hästi. Ning mu elu ja, kui vaja, siis ka mu surm on elu ja surm Kristuses. Ja see on nii äraütlemata ilus.
  • Eduard Profittlich, Eesti katoliku piiskop, saanud 1941. aastal Roomast käsu Eestisse jääda; cit. via: "Piiskop Eduarduse viimane kiri", tlk Rein Õunapuu, Kiriku Elu 7/1990, lk 16-17; Marge-Marie Paas, "Peapiiskop Eduard Profittlichi elust ja märterlusest", Kirik & Teoloogia, 22. veebruar 2019

• [Ostap Bender:] Ohver! Mida te teate elust ja ohvritest? Te arvate, et kui teid on majast välja tõstetud, siis te tunnete elu? Ja kui teilt on rekvireeritud Hiina vaasi imitatsioon, siis see on ohver? Elu, härrad vannutatud mehed, on keeruline asi, kuid see keeruline asi, härrad vannutatud mehed, avaneb niisama lihtsalt nagu lauasahtel. Tuleb ainult osata lahti teha. Kes seda ei oska, jääb omadega vahele. Kas te olete kuulnud lugu husaarist, kes mungaks läks?
  • Ilja Ilf, Jevgeni Petrov, "12 tooli", tlk Harald Haug, 2005, lk 119

• Feminism on aja jooksul julgustanud naisi käsitama ennast kui indiviidi ning rõhutanud valikuvabadust. Seegi sobitub indiviidikeskse neoliberalistliku retoorikaga. Kas sellise sõnavara kasutamine on strateegia, et meie neoliberaalses ühiskonnas kuuldav ja arusaadav olla või hoopis oma ideaalidest loobumine? Kas feminism on selles protsessis ohver või kaassüüdlane?
  • Raili Marling, "Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?", Sirp, 27.03.2020

Luule

Tõsta lipp! Mis häda tunnil
päästnud pühal sunnil,
olgu tuhandete tusk,
keset äripäeva loidust,
hirmuvalitsuse roidust
ohver, armastus ja usk!

• Gustav Suits, "Tõsta lipp", kirjutatud Eesti Vabariigi 1. aastapäevaks 24. veebruaril 1919

Kaks algust minus: süda ja mu liha.
Neid ühendand on armastus ja viha.
Käib ingel ühes majas saatanaga.

Too ohvrit jumalalle, naine vaga,
too ohver verivalge altareile!
Oo! ära seisa templi uste taga.
/---/
Too ohvriks oma liha saatanalle,
õisroosa ihu anna kiusajalle:
tund tunni järgi sulab püsimata.

• Henrik Visnapuu, "Kaks algust" (1912)

Kõikjal pragiseb süütenööre.
Kodanikud kiiruga pakivad kohvreid.
Ajaloo pööre
nõuab ohvreid.
Aknaist alla loobitakse toole,
kuhjuvad kindlusiks lauad ja kapid
Rippudes võllas taeva poole
silmi pööritavad papid.

• Heiti Talvik, "Surmatants" kogust "Kohtupäev" (1937)

Kui Laidoner andis käsu piirid avada Ei
olnud ühtegi kes oleks ohvitseriau nimel
lasknud kuuli endale pähe
Tseremoniaalselt Kõigile nähtavalt
Naised ja lapsed on elupikkuses vaevas
selle eest ometi maksnud
Kas hulgi või üksi ei oma tähtsust
sest laskmata kuuli kild on nad nagunii ammu
surmanud Mistahes järeltänitus on kohatu
Aga vaevast kõnelema peab et katkestada
ohvriksolemise ülistus

• Ene Mihkelson, "Kui Laidoner andis käsu piirid avada" kogus "Torn" (2010), lk 16

Sa sosistad et käes meil parim iga
Hull Gretchen pandi põrgu vangikongi
Kareninad Opheliad koos Kariniga
veel ootama jäid jõge trammi rongi

See Gretchen pärast sai veel pühakuks
Sa hoiad autot kindlalt rattaroopas
Kas naised ohvreiks mehed mühakuiks
tõepoolest sirgusid siin vanas heas Euroopas?

• Kristiina Ehin, "Teatrisse ja tagasi", luulekogust "Janu on kõikidel üks" ("Luulesalv" Sirp, 27.03.2020)

Allikata

• Liiga palju armu... toob kaasa täiendavaid kuritegusid süütute ohvrite vastu, kes ei oleks pruukinud ohvrid olla, kui õiglus oleks olnud esimesel ja arm teisel kohal.
  • Agatha Christie

• Elu ei ole midagi peale võitluse kurjategijaks olemise nimel, et ei tarvitseks olla ohver.
  • Bertrand Russell