Südasuvel saadab taevas meile mõned sügisesed ilmad, et lapsed koolimineku peale mõtleksid ja et me vaataksime järele, ega koid meie palitusse auke pole söönud. (lk 42)
"Olwyn Vitoller, teie teenistuses. Selle vagabundide kamba ninamees," ütles mees, kergitas oma koidest söödud kübarat ning tervitas Vanaema sügava kummardusega. See oli pigem topoloogiaülesanne edasijõudnutele kui austusavaldus.
Kübar kaldus ja moodustas mitu keerukat jõnkslevat kaart, peatudes lõpuks käsivarrel, mis osutas nüüd juba taeva poole. Samal ajal oli mehe üks jalg libisenud kuhugi tema taha. Ülejäänud kere vajus viisakalt ettepoole, kuni tema pea oli Vanaema põlvede kõrgusel.
Terry Pratchett, "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak 2001, lk 40
Olen täiesti nõus Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Lutsuga, et rikastuskampaaniast edukam oleks, kui prominentsed Eesti homod julgeksid kapist välja tulla. Nõnda oleks võimalik näha, et geide hulgas on palju toredaid ja andekaid inimesi, kellest me ammu lugu peame. Meie Mercuryd ja Wilde'id istuvad aga ikka veel kapis, koidega kõrvuti.