Kalambuurimaailmas traditsiooniline autorlus ei kehti, kordused on selles väga sees. Kindlasti paljud kalambuurid, mida mina teen, on ammu enne mind ära tehtud ja ka minu asju võetakse ja jagatakse kas niisama või pannakse veel puänti juurde. Mul ei ole ka muidugi mingeid vahendeid selle ohjeldamiseks, aga see ei olegi oluline – tehtagu, see ongi folkloor, see on me ühine keeleruum.
Twitter on mu nii-öelda vormiline algkodu. Seal teatavasti soosib formaat oma algse 140, nüüdseks 280 tähemärgi piiranguga rääkimist juba palju vähem. Ja ma ei tahagi rääkimist.
Peeter Helme küsis oma raadiosaates "Uus raamat", kas Keiti Vilms ei peaks siit liikuma nüüd edasi, näiteks kirjutama pikemaid tekste. Aga miks ma peaksin edasi liikuma? Ma pole ka tulnud kusagile mingi eesmärgiga. Mul pole mingit kohustust seda arendada, mida ma teen. Keegi ei saa mulle öelda, et ma olen ühe koha peale toppama jäänud – kuhu ma peaksin õigupoolest edasi liikuma, kui ma ei olegi mitte kuskil?
Selleks, et kalambuur tekiks, peab siiski olema miski, mis annab inspiratsiooni. Kui minu raamatut lugeda, siis minu lugejad peaksid mõtlema sellele, et ükski kalambuur ei ole tekkinud lihtsalt kalambuuri pärast. Igal kalambuuril on taga ka väike lugu.
Ma olen lihtne tüdruk, säutsupääsuke, kel on armastus ja kirg Eesti ja eesti keele vastu.
Vaata, ma olen süneglot, minuteada sellist sõna ei olegi meil eesti keeles. On olemas sünestees, sünesteesia, mina olen süneglot. Sünesteesias seostavad inimese meeled värvehelide või tähtedega, minu meeled teevad sama keele ja sõnadega. Minu keelepaelad, ütleme nii, ei ole kunagi sõlmes olnud.
vanarahvatarkus: igale luuale ei ole mõtet vart taha panna
Freitag, Samstag, Sonntag, Hashtag
Twitter @keitivilms
Esitage oma pisikut tõendav dokument
Viiruspiirang
Kops üle maski
Distantsupidu
Käsi peseb kätt, ühed mustad mõlemad
Antiskeptik
Stressid selga!
Keiti Vilms on meie aja Aavik ehk Aaviku Avatar, õigemini vist Avatarlanna ehk Avartar, kokku siis AAviktar. Nagu Johannes Aavik ja Ilmar Laaban evib ta imepärast keeletunnetust.
Avastasin Keiti Twitteri kaudu. Sellist julgust ja vabadust keelt käsitleda ponud ma kunagi kohanud. [---] Keiti vabadus ja armastus sõnamängude vastu on näiteks tõstnud paljud unustatud väljendid jälle valgusesse ja esile. Tema puudutus on justkui kuldne. See paneb keele särama.