- Võrgutaja püüab naist kahe õngega, kui ta kingib talle paari kõrvarõngaid. (lk 40)
- Ankru suure õnge otsa pidi äärepealt jääma vaal. (lk 41)
- Kes teab, vahest kallutas end ülearu üle paadiveere ka Kõrgepalu Kristjuhan? Kallutas — aga näkki lihtsalt polnudki? Kuid teiselt poolt: miks pidi üks täies noormeheeas ja kogenud kalamees end nii meeletumal moel jõe kohale sirutama, kui näkki ei olnud?
- Aime Maripuu, "Ära otsi näkki", rmt: Aime Maripuu, "Jõgi ei peatu kunagi", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 8
- Kuid Terpsic oli õnnelik. Ta vaatas, kuidas korgisulg Hakrulli jõe tasastel rooga ääristatud voogudel vaikselt õõtsus, ja tema pea oli mõtetest sama hästi kui tühi. Ainus, mis oleks võinud tema tuju rikkuda, oleks olnud mõne kala tegelik kättesaamine, sest kala kättesaamine oli õngitsemise juures asi, mida ta tõeliselt kartis. Kalad olid külmad ja ligased ja paanikas ja käisid talle närvidele, ning Terpsici närvid polnud kuigi head.
- Senikaua kuni ta midagi kätte ei saanud, oli Terpsic Mims üks Maaketta õnnelikemast õngitsejatest, sest Hakrulli jõgi asus viie miili kaugusel tema kodust ja seega viie miili kaugusel ka proua Gwladys Mimsist, kellega ta oli umbes kuus kuud õnnelikku abielu nautinud. See oli olnud umbes kakskümmend aastat tagasi.
- Kellel lasub vastutus selle eest, et ohustatud liigid jääksid loodusesse, mitte aga ei lõpetaks oma olemasolu meie toidulaual? On see ohustatud kalast toitu valmistav kodukokk või saagi püüdnud kalur, kala müünud kaupmees või hoopis seda lubav seadusandja?
- Kas võiks siis kalur olla see, kes selle ohustatud kala vette jätab? Oma välitöödel Läänemere või Kanadas asuva Newfoundlandi saare kalurite juures pole ma veel kohanud ühtki meest või naist, kes sooviks kõik kalad merest välja püüda. Küll aga ollakse maapiirkondades olukorras, kus on keeruline leida alternatiivset elatusallikat. Püügivahenditesse tehtud investeeringud või koguni selleks võetud laenud sunnivad kalureid oma tegevusega jätkama, niikaua kui loodus ja seadus seda lubavad.
- Joonas Plaan, "Ohustatud liigid meie toidulaual - kes vastutab?", Postimees, 08.11.2021, lk 15
- Ilmi Kolla, "Õhtud raamatuga", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 26-27
kord lõi äike. üksik mees praadis kala
hurtsikus jõeserval. jagasime temaga
slivovitsi, avasime akna
jõeflöödile. jõgi teab, kõike
saab vormida muusikaks.
...
kuulasime kalamehe võõrast,
päevitunud keelt, olin kindel,
ta räägib, kuidas teda kummitab
vanade naiste üksindus.
- Triin Paja, "Horvaatia read", rmt: "Nõges", 2018, lk 59
- Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
- On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.