Inglased

Inglane, Æthelred II, Inglise kuningas (978-1013 ja 1014-1016).

Katharine Read, "Briti härrasmehed Roomas" (u 1750)

Veel üks inglane, Kate Bush.

Inglased on inimesed, kes elavad Inglismaal. Kui nad sealt ära käivad, siis sa tunned nad ikka ära, sest nad räägivad teistmoodi häälega. Täiesti teistmoodi kui eestlased.

Proosa

• "Hispaania on ta kodumaa," vastas D'Artagnan, "ja on päris loomulik, et ta [kuninganna] armastab hispaanlasi, kes on sellesama maa lapsed kui ta isegi. Mis puutub aga teise etteheitesse, siis olen kuulnud, et ta ei armasta mitte inglasi, vaid inglast."

"Ja peab tõele au andma," ütles Athos, "see inglane on väärt, et teda armastataks. Ma pole iialgi näinud suursugusema välimusega meest." (lk 91)

• Inglased olid kõik väga kõrgest soost, seetõttu nende vastaste imelikud nimed ei pannud neid ainult imestama, vaid tekitasid neis ka kahtlust.

"Aga me ei tea ikkagi," ütles lord Winter, kui kolm sõpra olid end esitlenud, "kes te olete. Sääraste nimede puhul me ei võitle. Need on ju karjuste nimed."

"Nagu te arvatavasti oletada võite, milord, on need varjunimed," lausus Athos.

"Seda enam soovime me teada tõelisi nimesid," vastas inglane.

"Ometi mängisite te meiega ilma meie nimesid teadmata," tähendas Athos, "ja võitsite meilt seejuures kaks hobust."

"See on tõsi, kuid me riskisime ainult oma pistoolidega; seekord me riskime oma verega. Mängitakse kõigiga, võideldakse aga ainult võrdsetega." (lk 310)

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, Tallinn, 1977

• "Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan inglasi. Nad on labased nagu kõik need, kes joovad õlut." (lk 409)
• "Kuidas nii, härra Mouston, kas inglased ei armasta siis veini?"

"Nad jälestavad seda."

"Aga ma olen ometi näinud neid seda joomas."

"Ainult karistuseks," jätkas Mousqueton rinda ette ajades, "seda tõendab see, et üks inglise prints uppus Malvaasia veini vaati, kuhu ta oli pistetud. Kuulsin ise, kuidas härra abee d'Herblay sellest jutustas."

"Vaat kus tobe!" leidis Blaisois. "Mina oleksin hea meelega tema asemel olnud!" (lk 726)

• "Võtta!" ütles Blaisois. "Himustada ligimese vara! See on keelatud, niipalju kui mina tean."

"Kus see keelatud on?" küsis Mousqueton.

"Jumala või kiriku kümnes käsus, ma ei mäleta enam, kelle käsud need just olid. Aga ma tean, et on öeldud: "Ära himusta oma ligimese vara ega tema naist.""

"Küll on teil aga lapse aru, härra Blaisois," ütles Mousqueton õpetlikul toonil, "jah, lapse aru, ma kordan seda. Kus on pühakirjas öeldud, et inglased on teie ligimesed, vastake mulle?

"Niisugust asja pole küll kuskil öeldud, see on tõsi," vastas Blaisois, "vähemalt ei mäleta ma midagi seesugust." (lk 727)

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008

• Ilma vitsahirmuta ei saavutaks inimsugu midagi. Inglased on oivaline rahvas.
  • Elias Canetti "Maailm peas", tlk Toivo Tasa, 1983, lk 10

• Mustlased ei olnud inglased - ja olid seepärast peaaegu kindlasti inimsööjad.
  • John Fowles, "Prantsuse leitnandi tüdruk"

• [John Hawkwood:] Pealegi on Itaalia kaupmehed nii kavalad, et on parem ennast nendega mitte liiga tihedalt siduda. Prantslased on ausamad ja rumalamad, sellepärast hoian alati nende poole. (Inglased on liiga ausad ja liiga rumalad, mispärast ka nendega pole midagi peale hakata.)
  • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 240

• [Hastings:] "Läbi lukuaukude ma vaatama ei hakka," katkestasin ma ägedalt.

Poirot sulges silmad. "No hea küll. Te ei hakka läbi lukuaukude vaatama. Te jääte inglise džentelmeniks ja keegi tapetakse. See ei tähenda midagi. Au tuleb inglasel esimeses järjekorras. Teie au on tähtsam kui kellegi teise elu. Bien! Olgu siis nii."

"Ei, aga pagan võtaks, Poirot..."

Poirot ütles külmalt: "Saatke Curtiss minu juurde. Minge ära. Te olete kangekaelne ja äärmiselt rumal ja ma tahaksin, et oleks olemas keegi teine, keda ma saaksin usaldada, aga arvatavasti pean leppima teiega ja teie absurdsete ausa mängu ideedega. Et te ei saa kasutada oma halle ajurakke, sest neid teil pole, siis vähemalt kasutage oma silmi, kõrvu ja vajaduse korral nina, nii palju kui autunne teid lubab."

• Agatha Christie, "Eesriie", rmt: "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie", tlk Ralf Toming, 1984, lk 191

• Oleme relvitud oma sõprade abivalmiduse ees, kes on Colombo ühes kõige suuremas ja esinduslikumas hotellis meile toad tellinud. Tunneme end halvasti selles praalivalt uhkes ja kõledas palees, mille inglased ehitasid pool sajandit tagasi. Tol ajal polnud see mitte ainult inglaste rikaste ärisõprade eluase, vaid ka seltskonnaelu keskus. Hotelli juurde kuuluvaid golfi- ja tenniseväljakuid kasutasid ka kõige suursugusemad klubid. Majas toimuvatel seltskondlikel üritustel said daamid näidata oma elegantseid õhtukleite ja kuulus hea tooni juurde juua siin vähemalt kella-viie-teed. Oldi täiesti omavahel, kui mitte arvestada saledaid singaleesi teenreid, keda ka muidugi ei, arvestatud. Milline väike inglise saareke keset troopikakuuma Colombot! Õhtupoolikul, kui kõige suurem keskpäevakuumus oli möödas, jalutasid daamid ja härrad Gall-Face-Espla-nade'il, või siis istusid daamid tõllas ja noormehed sõitsid ratsa. Tervitati, naeratati ja vesteldi kõigi seltskonna mängureeglite kohaselt. Näidati ennast ja vaadati teisi, mõlemast rõõmu tundes. Niipea kui päike oli loojunud, mindi koju, ja mitte ainult sellepärast, et laguunist tõusid üles moskiitoparved ja meelelahutuse ära rikkusid, vaid tuli end valmis seada dineeks — päeva viimaseks etenduseks. Midagi tollest ajast on hotelli avarates saalides säilinud veel tänapäevani. Õhkkond on jahe, sunnitud ja ebasõbralik, mis troopika südames võõrastust äratab. (lk 6-7)
• Inglased ehitasid kirikuid ja büroohooneid viktooriastiilis ning kaunistasid aedu haruldaste palmide ning ehispõõsastega. Kuberneri ja teiste ametnike abikaasad püüdsid üksteist toretsevate ehisaedadega üle trumbata. Seejuures polnud neil vaja kordagi käsi mullaseks teha, sest maja ja aeda hooldas hulk tseilonlastest teenreid. 1830. aastal importis leedi Horton Mauritiuse saarelt uue roosisordi. Puutumata kokku kodumaiste taimekahjuritega, õitses lantana camara üsna varsti mitte ainult kuberneriproua aias, vaid metsistus ja levis üle kogu saare. Võib-olla kandsid linnud võõraste taimede seemneid oma pugudes Indiasse, sest roos hakkas kasvama ka kohalikel loomakaitsealadel Bandipuri ja Mudumalai džunglites. Meeldiva nime taga varjab end aga saatanlik väänkasv. Tal on kuni kolme meetri pikkused okkalised köitraod, mis üksteisega läbisegi põimuvad. Niisugustest padrikutest pääseb läbi vaid elevandi seljas. Ürgveised, Lõuna-India gaurid, on selle võõra olevusega enese kõrval juba harjunud. Õrnad helerohelised lantana camara kasvud on neile isegi maiuspalaks. (lk 66)
• Õhtul sõidame mereäärsesse külla, mis oma suure hulga templite tõttu on pühaks kuulutatud. Meie autojuhi naine on oma mehele kaasa andnud tüki siidriiet, mis tuleb mõnes pühamus ohverdada. Me kuuleme fantastilisi lugusid, mis tunduvad meile uskumatutena, sest nad räägivad vastu kõikidele bioloogiaseadustele. Nii pidavat usklikud usupühal käima üle hõõguvate süte, ilma et jalgadele tekiks pisematki põletushaava. "Ma olen seda oma silmaga näinud," kinnitab juht. "Mehed, naised ja lapsed jooksevad palvetades läbi tule ja jäävad terveks üksnes oma kindla usu jõu tõttu. Üks inglane, kes seal oli, ei uskunud imet. Ta arvas, et see on vaid trikk, ja asus ka jooksjate hulka, aga põletas end nii hirmsasti ära, et tal nahk jalgadelt ribadena maha tuli. Tal puudus usk tule puhastavasse ja uuendavasse jõusse. Ta uskus vaid tule hävitavat jõudu. Tseilonlasi vabastas tuli nende pattudest ja tegi nad uueks, skeptilisel inglasel aga kõrvetas jalad." (lk 98)
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

• Isegi metroos oma venna vastu pressituna teeskleb keskmine inglane meeleheitlikult, et on üksi.
  • Germaine Greer, "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970, lk 128

• Inglise kõrgklassil on üleoleva armulikkuse kromosoom. Ja kusagil mujal ei avaldu see silmanähtavamalt kui kogunemistel, kus nad on sunnitud kokku puutuma vastse alamaadliga - meediatuusade, loteriivõitjate ja araablastest kaubamajaomanikega, keda kannatatakse välja nende pangakonto tüseduse tõttu.
  • Kathy Lette, "Hullud lehmad", tlk Sigrid Fialka, 2000, lk 121

• Ismo [Pentti Saarikoski vaimulikust vend Londonis] pastoraadis ei jooda ega luusterdata, ei nõuta Holy Breakfaste või muid erimenüüsid. Pentti mõistab, et ei ole majja teretulnud. Temaga räägivad vaid Ismo pojad. Tal on salapudel kapis, ta käib vahel kõrtsis, sest "kõrtsid on kodused, mitte puhtakslakutud nagu siin," kirjutab ta. Ta pingutab, et vähem juua, töö edeneb kuidagiviisi, aga ta on rusutud ja üksildane. Inglastel on ka mõtted peas lahku kammitud, mis juttu sa nendega ajad.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 138

• Liamile ei meeldinud inglased, vähemalt nii ta väitis. Selles toetas teda, nagu ta ütles, tõik, et inglased ei meeldi ka iseendale.
  • Anne Enright, "Kokkutulemine", tlk Karin Suursalu, 2008, lk 76-77

• Eestlaste kohta ei saa kuidagi öelda, et me seisame hiiglaste õlgadel, vaid täpsem on, et me püsime sõraliste abaluudel. Hirm lehma ees tegi eestlasest inimese. Aja jooksul oleme vargsi üle võtnud isegi mõned veiste kombed. Näiteks kõrte närimine on väga eestipärane tegevus. /.../ Kui inglane rüüpab teed, siis meie paneme kuivalt.
  • Valdur Mikita, "Lindvistika". Välgi metsad, 2015, lk 180-181

• Inglane armastab oma aias seda, mis ei kasva. See on vist üldse aednike haigus. Ta istutab kase. Põhjamaa puu, mis armastab talve, mida siin pole.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA, 2017, lk 216

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel

Inglased