Eesti poliitik From Wikiquote, the free quote compendium
Edgar Savisaar (31. mai 1950 - 29. detsember 2022) on Eesti poliitik, peaminister 1990–1992, endine Keskerakonna esimees. 2007-2017 oli ta Tallinna linnapea.
1988
Kõige olulisem küsimus on praegu Rahvarinde loomine perestroika toetuseks. Tuhanded inimesed, kes ei ole partei liikmed, tahavad näidata initsiatiivi poliitikas ja riigiasjade ajamises. Pean silmas poliitilist massiorganisatsiooni partei juures, mis hõlmaks kõiki neid, kes toetavad perestroikat, mis teostaks kõige laiemas mõttes perestroikat ENSV-s.
Eesti Televisiooni saade Mõtleme veel 13. aprillil 1988.
Lindistamine omavahelistes jutuajamistes on läinud üle igasuguse piiri. See, et ajakirjanikud käivad aeg-ajalt ringi, töötav diktofon taskus on avalik saladus. Ilmselt juhtub sama ka poliitikute maailmas, kuid see pole pealtkuulamine, vaid omaenda jutuajamise jäädvustamine.
Siseminister Edgar Savisaare intervjuu 7. oktoobril 1995. [1]
Edgar Savisaare vastus intervjuus küsimusele, ega ta ei peida salamikrofoni 22. veebruaril 1996. [2]
Jah, ma olen tõepoolest lindistanud mõningaid oma kõnelusi mõningate inimestega. Aga ma arvan, et praeguses Eesti poliitikas teisiti ei saa. **Maaleht, 18. jaanuar 1996
Poliitikute omavahelisi kõnelusi ei ole mina üldse lindistanud. Mina olen lindistanud iseenda kõnet.
Postimees, 9. märts 1996
Mind hoiatati juba alguses, et kus Made ees, seal tüli taga. Kahetsusväärne on, et see nii ruttu ja sellises vormis avaldus.
Edgar Savisaar kommenteeris Tiit Made avaldusi meedias 12. märtsil 1996. [3]
Nad on rohkem ärimehed kui ajakirjanikud, kusjuures tumeda minevikutaustaga. Nemad siis otsustavadki, kellele poliitikuist kiidulaulu laulda, keda aga maatasa teha, kuidas musta valge pähe välja pakkuda ja vastupidi.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eesti meediaettevõtjatest. Läti ajalehele Neatkariga Rita Avize antud intervjuu, mida vahendas BNS, 19. aprill 1996, seda vahendas Postimees, 20. aprill 1996 ja Eesti Päevaleht, nr. 91, 22. aprill 1996
Igal endast lugupidaval pangal on ühelt poolt suhted mõne maffiastruktuuri ning teiselt poolt mõne parteiga.
Läti ajalehele Neatkariga Rita Avize antud intervjuu, mida vahendas Sõnumileht: SL, nr. 92, 20. aprill 1996
Ma ei ole ju selline lobiseja tüüp, kellele meeldib oma häält kuulda.
Edgar Savisaar rõhutas, et annab intervjuusid harva ja valikuliselt vastavalt väljaandele ja intervjueerijale. Eile.Täna.Homme, nr 5, 1996.
Esitasin ju 1990. aastal Sulle ettepaneku asuda välisministriks. Kuigi, nagu Sa mäletad, just nimelt Sinu kandidatuurile oli tollases Ülemnõukogus kõige suurem vastuseis ning selle murdmine polnud kerge. Seda vastutust ajaloo ja inimeste ees jagan ma ühe teise poliitikuga, keda mõnikord on peetud ka minu antipoodiks - nimelt Mart Laariga, sest tema ja tema juhitud Isamaa tegid Sinust presidendi.
Oled palju rääkinud õigusriigist ja aeg-ajalt viidanud teda valitsevatele ohtudele. Demokraatliku õigusriigi tähtsaim tunnus on seaduste ühetaolisus ehk nende kehtivus kõigile ühtmoodi. Selle põhimõtte rikkumine on suurim oht õigusriigile. Mulle on alati olnud vastumeelt priiskamine ja pillamine. 1990.-1991. aastal oli meie riik nii vaene, et isegi ministrid ei võinud endale suurt midagi lubada. Sinu sellest perioodist jäid maha võlad viie tärni hotellides ja rahvusvaheliste lennuliinide esimestes klassides. Kui need oleksid olnud mõned üksikud võlad, siis ma neist ei kirjutaks. Olime tookord alles tärkav riik ja meile anti nii mõndagi andeks. Võlad "kirjutati maha". 1991. aastal kanti mulle ette suurtest rahalistest kuritarvitustest välisministeeriumi süsteemis. Palusin üht praegugi kõrgel kohal olevat riigiametnikku aidata need rahaasjad korda seada. Nii palju kui see tagantjärele üldse oli võimalik. Võibolla tegin sellega vea? Ma ei räägi Sinu priiskavatest välissõitudest, mille üks päev maksab rohkem kui mõne koolimaja remont Eestimaal. Ma ei räägi Sinu püüdlustest korraldada majandusasju Eestis mõne Soome või Saksa firma kasuks. 1993. aasta 30. märtsi Päevalehes jutustati, kuidas Sa Helsingist mobiiltelefoniga helistasid ja korralduse andsid Eesti Telekomi leping ümber teha, kuna Soome firmade huvisid pole veel piisavalt arvestatud. Ma ei räägi ka nendest Eesti ärimeestest, kes isekeskis heidavad nalja veidravõitu presidendi üle pärast ühiseid välissõite. Kadrioru suhted ettevõtlusega võivad kergesti kujuneda ka kontaktideks "musta äriga" (või nagu mõned nimetavad - allilmaga). 1995. aasta sügisel oli Sinu kaaskonnas USA-s ja Mehhikos ärimees Kaidu Jalakas, kes Sõnumilehe andmetel maksis ka kinni osa riigivisiidi kuludest. Nüüd uurib Jalakase äritegevust politsei, ning teda süüdistatakse miljonitesse ulatuvates maksupettuses. Sellest kõigest ei taha ma rääkida. Aga ma pean rääkima sellest, kuidas käisin hiljuti oma valimisringkonnas - Virumaal ja lõunatasin Rakveres Wesenbergi hotellis. Ning seal küsiti minult - president käis siin juba ammu aga arved jättis maksmata. Millal ta meile võla ära tasub? Ma ei söandanud Sinu nimel midagi lubada, kuna meil pole enam nii lähedasi kontakte. Aga loodetavasti Sa tasud oma arved ise, teed seda veel enne 20. septembrit ja mujalgi kui ainult Wesenbergis.
Seda väljendit, et Kallas tuleb Vähijalgu suudlema, olen ka mina Toompeal viimastel päevadel kuulnud. Arvan, et asi pole mitte ainult rahamaailma surves, vaid ka selles, et reformierakond organisatsioonina on praegu veel suhteliselt nõrk. Arvan, et opositsioonis ei peaks nad kuigi kaua vastu, seetõttu on partei juhid huvitatud iga hinna eest võimul püsimisest.
Tallinna volikogu esimees Edgar Savisaar: "Külm kevad ja koostöö." Sõnumileht: SL, nr. 76, 4. aprill 1997 lk.6
1998
Loodan, et küllap nüüd teeb välisminister talurahva esindajana Euroopasse tee lahti ka Eesti piimale ja võile.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar soovis välisminister Toomas Hendrik Ilvesele head parteilist karjääri. BNS, 13. jaanuar 1998, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 11, 14. jaanuar 1998
Erakorralised valimised on riigile kasuks sellisel juhul, kui enne seda õnnestub läbi viia poliitiline reform, mille tulemusel poliitiline maastik selgineb.
Postimees 6. mai 1998
Kahjuks näib, et osa mehi hindab naiste tulekut poliitikasse vaid kui konkurentsi tihenemist selles valdkonnas ja käitub vastavalt. Siiski ei tähenda naiste tulek poliitikasse, et meie, mehed, peaksime minetama tähelepanelikkuse ja taktitunde nendega suhtlemisel ja lubama endale inetuseni isiklikke rünnakuid. Mõned pseudopoliitilised episoodid annavad märku lihtsalt puudulikust lastetoast, millest on täiskasvanupõlves saanud matslikkus. Kirjutan seda, sest paari naisterahva solvamise varjamatuks ajendiks on olnud rünnak minu kui poliitiku vastu. Olen ikka tahtnud öelda: kui te mehed tahate minuga sõdida, siis tehke seda, aga ärge kasutage naisi laskemoonaks. Härrasmees, olgu ta või ajakirjanik, ei kasuta naisterahva kohta mitte kunagi sõna "rongaema".
Edgar Savisaar: "Ära löö naist!" Eesti Päevaleht, nr. 284, 31. oktoober 1998 lk.2
Andrei Hvostov: "Kui Edgar Savisaar oleks hoone, siis see hoone tuleks võtta UNESCO kaitse alla. Ta on nagu Tartu Jaani kirik, midagi teist sellist mujal Põhja-Euroopas ei ole. Meil on Savisaare näol tegemist poliitikuga, kes on pildil olnud 20 aastat, kusjuures see pildile tulek algas siis, kui meil oli veel Nõukogude võim."[8]
↑ Kärt Karpa: "Siseminister viitab Koivisto eeskujule." Eesti Päevaleht, nr. 105, 7. oktoober 1995
↑ Olav Kruus: "Savisaar eitab uue erakonna loomist." Eesti Päevaleht, nr. 42, 22. veebruar 1996 lk.3
↑ Merike Lees: "Edgar Savisaar: "Kaitsepolitsei käitumine on küsitav."" Sõnumileht: SL, nr. 59, 12 märts 1996 lk.3
↑ "Savisaar veenis Merit loobuma." Sõnumileht: SL, nr. 219, 19. september 1996