From Wikipedia, the free encyclopedia
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
burušaski keel (buˈruʃo) | |
---|---|
Kõneldakse | Pakistani Põhjaaladel, Indias Srinagaris Jammu ja Kashmiri osariigis |
Piirkonnad | Lõuna-Aasia |
Kokku kõnelejaid | 87 000 (2000. a) |
Keelesugulus | teadaolevate sugulaskeelteta |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | - |
ISO 639-3 | bsk |
2000. a andmeil kõneles selles umbes 87 000 burušo rahva liiget Pakistani Põhjaaladel Hunza, Nagari, Yasini orus ning paiguti Gilgiti orus. Umbes 300 kõnelejat elab Indias Srinagaris.[1]
Burušaski keelt on püütud siduda:
Ükski neist katsetest pole suutnud teadusringkondi veenda.
2008. aastal suudeti veenvalt siduda jenissei keeled naa-dene keeltega ühte dene-jenissei keelkonda[7]. Burušaski keelest noid ühisjooni ei leitud.
Bergeri sõnaraamatus The American Heritage Dictionary of the English Language (1956) väideti, et ainus proto-indoeuroopa keelde tuletatud puuvilja nimetus – *abel (vrd leedu obuolys, inglise apple) võib olla laenatud burušaski keele eelkäijalt. Nimelt tähistab tänapäeva burušaski keeles sõna balt nii õuna kui ka õunapuud. Teised keeleteadlased taandavad vastava ingliskeelse tüve proto-indoeuroopa ajajärguks kujule *mel- või väidavad, et tollal vastav sõna üldse puudus ning sarnased indoeuroopa keelte sõnad on indoeuroopa keelerühmad eraldi laenanud seni tundmatutest võõrkeeltest.
Tänapäeva burušaski keeles on palju laensõnu:
Omasõnavara osatähtsus on siiski suur.
Ka dardi keeled on laenanud omajagu sõnavara burušaski keelest.
Kõik kolm murret on vastastikku mõistetavad ja saanud nimed orgude järgi, kus neid peamiselt kõneldakse:
Burušaski keeles kirjutatakse harva. Luuletaja Nasir al-Din Nasir Hunzai jt on kirjutanud araabia kirjal põhinevas urdu tähestikus, kuid õigekirjas pole kokku lepitud.
Tiibeti allikates mainitakse Gilgiti oru Bru-śa keelt, mille kõnelejad olevat toonud böni usu Tiibeti Zhangzhungi ja Kesk-Aasiasse. Nende tähestik olnud ka tiibeti kirja aluseks. Seega võib burušaski keel olla olnud minevikus tähtis kirjakeel. Bru-śa-keelseid käsikirju pole ometi leitud.[8]
Keeleteadlased kasutavad mitut ladina kirjal põhinevat transkriptsiooni. Burušaski Uuringute Akadeemia koostöös Karachi Ülikooliga avaldas hiljuti burušaski-urdu sõnaraamatu esimese köite (A-st C̣-ni) enim levinud ehk Bergeri kirjaviisis, mida on kasutatud ka käesolevas artiklis.
Burušaski keeles on 5 täishäälikut, /i e a o u/. Rõhulised täishäälikud, mida Bergeri transkriptsioonis märgitakse akuudiga, kipuvad olema pikemad ning suletumad [ɪ ɛ ʌ ɔ ʊ] kui rõhutud täishäälikud [i e a o u]. Pikki täishäälikuid on ka laensõnades ja üksikuis helijäljendeis (Grune 1998). Hunza ja Nagari murdes võivad kõik täishäälikud nasaliseeruda.
Berger (1998) loetleb järgmisi konsonantfoneeme (vasakul on Bergeri transkriptsioon ja paremal IPA ehk rahvusvaheline foneetiline transkriptsioon):
Bilabiaal | Dentaal | Alveolo- palataal |
Retrofleks | Velaar | Uvulaar | Glottaal | ||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nasaal | m /m/ | n /n/ | ṅ /ŋ/ | |||||
Plosiiv | Aspireeritud | ph /pʰ/ 1 | th /tʰ/ | ṭh /ʈʰ/ | kh /kʰ/ | qh /qʰ/ 2 | ||
p /p/ | t /t/ | ṭ /ʈ/ | k /k/ | q /q/ | ||||
Heliline | b /b/ | d /d/ | ḍ /ɖ/ | g /g/ | ||||
Afrikaat | Aspireeritud 3 | ch /t͡sʰ/ | ćh /t͡ɕʰ/ | c̣h /ʈ͡ʂʰ/ | ||||
c /t͡s/ | ć /t͡ɕ/ | c̣ /ʈ͡ʂ/ | ||||||
Heliline | j /d͡ʑ/ 4 | j̣ /ɖ͡ʐ/ 5 | ||||||
Frikatiiv | Helitu | s /s/ | ś /ɕ/ | ṣ /ʂ/ | h /h/ | |||
Heliline | z /z/ | ġ /ʁ/ | ||||||
Tremulant | r /r/ | |||||||
Aproksimant | l /l/ | y [j] 6 | ỵ /ɻ/ 7 | w [w] 6 |
Märkused:
Burušaski keel on kaheti viitav keel . Tavaline sõnajärg on subjekt+objekt+predikaat.
Nimisõna tüvega võivad liituda:
Burušaski keele nimisõnad jagunevad nelja nimisõnaklassi ehk soo vahel:
Nimisõna sooga ühilduvad tema laiendid: artikkel, omadussõnad, arvsõnad ja muud.
Nimisõna grammatiline sugu on hõlpsasti määratav. On ka erandeid.
Mõnd sõna võib tarvitada mitme sooga.
Märkus:
Mitmuse tunnus sõltub nimisõnaklassist ehk soost:
Mõnele tüvele võib liita kaks või kolm tunnust, samas kui mitmuslikel sõnadel (ladina keeles: plurale tantum) puudub mitmuse tunnus üldse – näiteks: bras ehk 'riis', gur – 'nisu', bishké – 'karvastik'. Teistel on mitmus ja ainsus täpselt ühesugused – näiteks hagúr ehk 'hobu(sed)'. Omadussõnadel on isesugused mitmuse tunnused, mis sõltuvad põhisõna soost – näiteks burúm ehk 'valge' on x-klassi mitmuses burum-išo ja y-klassi mitmuses burúm-ing.
Veel näiteid:
Burušaski keel on ergatiivse lauseehitusega.
Põhikäändeid on viis.
Nimetus | Käändelõpp | Kasutamine |
---|---|---|
Absolutiiv | tunnuseta | Sihiliste tegusõnade sihitis ja sihitute tegusõnade alus. |
Ergatiiv | -e | Sihiliste tegusõnade alus. |
Genitiiv | -e; -mo (f) | Nimisõna täiend: "Kelle? Mille?". Temast tuletatakse obliikva käänded. |
Daatiiv-allatiiv | -ar, -r | Sihitismäärus: "Kellele? Kuhu?". |
Ablatiiv | -um, -m, -mo | Lähtekoha määrus: "Kust?". |
Käändelõpud liituvad mitmuse tunnusele. Näiteks: Huséiniukutse, 'Husseini rahvas' (mitmuse ergatiiv). F-klassi nimisõnade genitiivi lõpp on /mo/, kõigi teiste klasside nimisõnadel on see /-e/ täpselt nagu ergatiivis. Daativi lõpp /-ar/ või /-r/ liitub f-klassi nimisõnade genitiivi lõpule, kõigi teiste klasside nimisõnadel liitub see otse tüvele.
Omastavas käändes ehk genitiivis on täiend põhisõna (omandi) ees: Hunzue tham, 'Hunza valitseja'.
Liitkäände moodustamiseks liidetakse ühe peakäände lõpuga (/-e/, /-ar/ või /-um/) mõni kõrvalkäände tunnus (sufiks või infiks). Põhimõte sarnaneb eesti keele kohakäänete omaga:
Kõrvalkäänete infiksid on järgmised:
Tuletatud liitkäänded on järgmised:
Infiks | Lokatiiv | Terminatiiv | Ablatiiv |
---|---|---|---|
-ul- | -ul-e 'sees' | -ul-ar 'sisse' | -ul-um 'seest' |
-aţ- | -aţ-e 'peal','koos' | -aţ-ar 'peale' | -aţ-um 'pealt' |
-ts- | -ts-e 'seal kohas' | -ts-ar 'sinna kohta' | -ts-um 'sealt kohast' |
-al- | -al-e 'juures' | -al-ar 'juurde' | -al-um 'juurest' |
Vanapäraseid /-ul-e/ ning /-ul-ar/ liiteid asendavad tänapäeval vastavalt /-ul-o/ ning /-ar-ulo/.
Kehaosi ja sugulasi tähistavail nimisõnadel on alati pronominaalprefiks. Niisiis ei saa burušaski keeles öelda lihtsalt 'ema' või 'käsi' vaid peab tingimata täpsustama: 'minu käsi', 'sinu ema', 'tema isa' ja nõnda edasi.
Näiteks tüvi mi tähendusega 'ema' ei esine kunagi liideteta, vaid mõnel järgmisel kujul:
Need liited väljendavad omaja isikut ja arvu ning kolmanda isiku puhul ka nimisõnaklassi ehk sugu. Põhilised personaal- ehk pronominaalprefiksid on järgmised:
Isik/ Nimisõnaklass |
Ainsus | Mitmus |
---|---|---|
1. isik | a- | mi-, me- |
2. isik | gu-, go- | ma- |
3. isik m | i-, e- | u-, o- |
3. isik f | mu- | u-, o- |
3. isik x | i-, y- | u-, o- |
3. isik y | i-, e- | |
Isikulistel asesõnadel on proksimaal- ja distaalvormid lähedal ja kaugel asuvate isikute vastandamiseks. Näiteks:
Obliikva käändeil on lühenenud vormid nagu eesti keele 'minul' ja 'mul'.
Burušaski keel kasutab vigesimaalsüsteemi – teisisõnu põhineb kahekümnel. Näiteks:
Põhiarvud on:
Liitarvude näiteid: 11 turma-hin, 12 turma-altan, 13 turma-isken, ..., 19 turma-hunti; 20 altar, 30 altar-toorimi, 40 alto-altar, 50 alto-altar-toorimi, 60 iski-altar ja nii edasi; 21 altar-hik, 22 altar-alto, 23 altar-iski ja nii edasi.
Burušaski keele tegusõnal on kolm tüve:
Sõnaraamatuis tarvitatav põhivorm on mineviku tüvi, mida kasutatakse ka käskiva kõneviisi ja teonimena. Konsekutiivi tüve roll sarnaneb mineviku kesksõna omaga. Seda tarvitatakse ka lauselühendeis. Tegusõna ühildumisel on nii akusatiivse kui ka ergatiivse süntaksi jooni:
Tegusõna tüvele võib liita kuni 4 prefiksit ja 6 sufiksit.
Burušaski keele tegusõna pöördelised vormid väljendavad järgmisi grammatilisi kategooriaid:
Kategooria | Vormid |
---|---|
aeg/aspekt | olevik, tulevik, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt |
kõneviis | konditsionaal, kolm optatiivi, imperatiiv, konatiiv |
arv | ainsus, mitmus |
isik | 1., 2. (ainult imperatiivis), 3. isik |
nimisõnaklass | m, f, x, y (ainult 3. isiku puhul) |
Pööramisel leiab aset palju häälikumuutusi: assimilatsioon, häälikukadu ja rõhunihe, mis on pea iga sõna puhul ainulaadsed (reeglipäratud).
Sihiliste tegusõnade pöördelised vormid viitavad ülalpool pronominaalprefiksitena kirjeldatud asesõnaliste eesliidete abil lisaks tegevuse subjektile ka objektile ehk otsesihitisele ühildudes kummagagi isikus, arvus ja soos. Igal tegusõnal on eitava kõne vormid. Paljudest sihitutest tegusõnadest saab tuletada sihilisi.
Burušaski keele tegusõna käändelised vormid on mineviku ja oleviku absolutiivid, mineviku kesksõna ja kaks tegevusnime. Nad võivad väljendada kõiki kategooriaid, mida pöördelised vormidki, välja arvatud aega ja kõneviisi. Käändelisi vorme kasutatakse koos abitegusõnadega ja perifrastiliste vormidega.
Berger kirjeldab 11 võimalikku morfotaktilist pesa, mida võib täita mõni pöördeline tunnus. Iga kord ei pruugi nad kõik olla kasutuses. Mõnd pesa võib täita mitme, kuid teineteist välistava liitega, mida märgitakse siin A, B või C-ga. Tuletusliideteta tüved esitatakse 5. pesana. Eelnevad 4 eesliidete ja järgnevad 7 järelliidete pesa.
Pesa number | Tuletusliited ja nende tähendus |
---|---|
1 | Eitav prefiks a- |
2a/b | d- intransitiivne / n- absolutiivne prefiks |
3 | Pronominaalprefiksid: intransitiivse tegusõna alus või intransitiivse tegusõna sihitis |
4 | s- transitiivne prefiks |
5 | Verbi tüvi |
6 | -ya- mitmuse tunnus |
7 | -č- (või š, ts..) olevik, tulevik, imperfekt |
8a/b | -a- ainsuse 1. isiku aluse isikulõpp või tähenduseta sidevokaal |
9a | m sufiks: m-partitsiip ja m-optatiiv (lihtüvel) / |
9b | m sufiks: tulevik ja konditsionaal (oleviku tüvel) / |
9c | n sufiks: absolutiivi tunnus (vaata 2. pesa) / |
9d | š sufiks: iš-infinitiiv ja š-optatiiv / |
9e | -as, -áas sufiks: iš-infinitiiv / -áa sufiks š-optatiiv (liitub vahetult tüvele) |
10a | ainsuse ja mitmuse 2. ja 3. isiku ning mitmuse 1. isiku aluse isikulõpud / |
10b | imperatiivi tunnused (liituvad vahetult tüvele) / |
10c | ba- abitegusõnaga olevik, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt, imperfekt |
11 | käändelised tunnused ja partiklid |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.