Vladimir Püha

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15. juuli 1015) oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.

Vladimir Püha
Vladimir Svjatoslavitš
Kiievi suurvürst
Ametiaeg 980–1015
Isikuandmed
Sünninimi	Vladimir Svjatoslavitš
Sünniaeg	u 956
Surmaaeg	15. juuli 1015

Vladimir Svjatoslavitši isa oli Kiievi suurvürst Svjatoslav I ja ema, vanaema Olga kaaskondlane Maluša^[1][2]. Isa suurvürstiks olemise ajal aastatel 970–980 oli Vladimir Svjatoslavitš, isa Svjatoslav I poolt määratuna Kiievi suurvürstiriigi osastisvürstiriigi Novgorodi vürst (970– 978, 980).

Võimuvõitlus ja võimuletõus

Pärast isa, Kiievi suurvürsti Svjatoslav I surma valitsesid tema pojad igaüks talle eraldatud piirkonnas. Vanim vendadest, Jaropolk, ründas 977. aastal vend Olegi vürstkonda, soovides seda oma võimule allutada ning Oleg sai surma. Sellest kuulnud, põgenes aastatel 970–980 Novgorodi vürstiriiki valitsenud vend Vladimir Skandinaaviasse. Mõne aja pärast naasis ta varjaagidest koosneva sõjaväega ning asus Jaropolki vastu võitlusse. 978. aastal tapeti Jaropolk varjaagide poolt rahuläbirääkimistel ja Vladimir sai 980. aastal ainuvalitsejaks, Kiievi-Vene suurvürstiks.

Desna valgla kaart

Riigi laiendamine

Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike Vjatkamaale, leedulaste, radimitšide ja bolgarite maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja Przemyśli, vallutas ta alad Poola kuningriigilt ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks Musta mere ääres asunud petšeneegide eest ehitas kaitserajatised Desna, Osjotra, Trubeži, Suljo ja Stugne jõe liinil. Kiievi-Vene elanike kaitse eest rüüsteretkeid teinud petšeneegide vastu, nimetati Vladimirit ka Vladimir Ilupäike (Владимир Красное Солнышко).

Suhted Bütsantsiga

Bütsantsil olid Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted. Bütsantsi keisri Basileios II kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva ristimist õigeusku. Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt suurvürst Vladimiri ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.

 Pikemalt artiklis Bütsants#Suhted Kiievi-Venega

Ristiusu vastuvõtt

Vladimir Püha valitsemisajal 988. aastal võeti Kiievi-Vene riigis riikliku usundina vastu kristlus. Ristimise järel võttis Vladimir endale ristinime Vassili. Kiievisse asutati Kiievi metropoolia ning Kiievist sai Kiievi ja kogu Vene metropoliidi Mihhaili residents. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Vene kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju.

Pärast Vladimir Püha surma jagunes Kiievi-Vene riik Vladimiri poegade Mstislav Vladimirovitši – kes sai maa-alad Dneprist vasakul – ja Jaroslav Vladimirovitši – kes sai maa-alad Dneprist paremal – vahel. Ainuvõimu soovinud Svjatopolk, tappis vennad: Rostovi vürsti Boriss Vladimirovitši ja Muromi vürsti Gleb Vladimirovitši (vennad kanoniseeriti pühakuiks 1072. aastal). Ellujäänud vendade vahel puhkes kodusõda, mille võitis Jaroslav, kes suutis 1016. aastal oma venna Svjatopolki väed purustada ning sai seega Kiievi-Vene suurvürstiks.

Isiklikku

Vladimir Svjatoslavitš oli abielus umbes 977. aastast arvatava Norra päritolu Polotski vürstitar^[küsitav] Rogneda Rogvolodovnaga (Ragnhild Ragnvaldi tütar), kuid tal oli elu jooksul vähemalt 6 seaduslikku naist, neist üks (pärast 988. aastat) oli Bütsantsi keisri Basileios II õde Anna.

Järglased^[3]

• Võšeslav Vladimirovitš (Вышеславъ Владимировичь) (umbes 977 – pärast 1010), Novgorodi vürst
  • kasupoeg Svjatopolk I, Nurjatu (~980–1019). Vladimiri venna Jaropolki ja Preslava poeg, hilisem valitseja Turovi osastisvürstiriigis (988–1016), Kiievi suurvürst (1015–1016 ja 1018–1019), Poola kuningas Bolesław I Chrobry väimees;
• Izjaslav Vladimirovitš (Изъяславъ Владимировичь) (umbes 978/979–1001), Polotski vürst (988–1001);
• Jaroslav Vladimirovitš (978–1054), Rostovi vürst (987–1010), Novgorodi vürst (1010–1036), Kiievi suurvürst Jaroslav Tark, (1016–1018 ja 1019–1054);
• Vsevolod Vladimirovitš (Всеволодъ Владимировичь) (983/984 – enne 1013), Vladimiri vürst;
• Predslava Vladimirovna (umbes 983 – pärast 1018)
• Premislava Vladimirovna (suri 1015), abielus Árpádi dünastiast vürsti Lászlóga
• Mstislava Vladimirovna (978/987–?)
• Mstislav Vladimirovitš (Мстислав Владимирович Храбрый) (umbes 983–1036), Tmutarakani vürst (990/1010–1036), Tšernigovi vürst (1024–1036);
• Stanislav Vladimirovitš (Станиславъ Владимировичь) (984/987 – enne 1015), Smolenski vürst (1010–1015);
• Sudislav Vladimirovitš (Судиславъ Владимировичь) (suri 1063), Pihkva vürst (1014–1036).

• Svjatoslav Vladimirovitš (Святославъ Владимировичь) (umbes 982–1015), Drevljaanide vürst (990–1015);
• Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst) (Борисъ Владимировичь) (umbes 986–1015), Rostovi vürst (umbes 1010–1015);
• Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst) (Глебъ Владимировичь) (umbes 987–1015), Muromi vürst (umbes 1013–1015);
• Posvist Vladimirovitš (Посвистъ Владимировичь) (sünd enne 988–?), Smolenski vürst;
• Maria Dobroniega (enne 1012–1087), abielus Poola kuninga (1040–1058) Kazimierz I.

Vaata ka

• Vladimir Suure mälestusmärk Kiievis

Eelnev Svjatoslav Igorevitš	Novgorodi vürst 970–980	Järgnev Võšeslav Vladimirovitš
Eelnev Jaropolk I	Kiievi suurvürst 980–1015	Järgnev Svjatopolk

Viited

1. Диба Ю. Історично-географічний контекст літописного повідомлення про народження князя Володимира Святославовича: Локалізація Будятиного села // Княжа доба. Історія і культура. Львів: Інститут українознавства ім. І. Крип'якевича НАН України. — Вип. VI. — С. 37-70
2. Диба Ю. Батьківщина святого Володимира: Волинська земля у подіях X століття (Міждисциплінарні нариси ранньої історії Руси-України). — Львів: Видавництво «Колір ПРО», 2014. — 484 с.: іл. — (Серія «Невідома давня Україна». — 1)
3. Князьа Феодоръа Алексеевичьа, всеа Великия и Малыя и Белыя России Самодержецъа Бархатная Книга