Viru Vangla
From Wikipedia, the free encyclopedia
Viru Vangla on vangla Jõhvis. Vangla avamistseremoonia toimus 29. juulil 2008.[1]
 Viru vangla (2019) | |
| Asutatud | 2006 |
|---|---|
| Asukoht | Ülesõidu 1, Jõhvi |
| Direktor | Ain Anslan (2023–) |
| Töötajad | 490 teenistuskohta |
| Veebileht | Viru Vangla |
Viru Vangla moodustati justiitsministri määruse alusel 13. juunil 2006.[2]
Vangla arhitektuurse projekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, peaprojekteerija on ETP Grupp. Vangla ehitas AS Merko Ehitus ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.[3]
Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille pädevusse kuuluvad[4]
- täiskasvanud süüdimõistetud mehed
- täiskasvanud vahistatud mehed ja naised
- alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed.
Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline Jõhvi arestimaja, mida haldab Ida Politseiprefektuur.
Vangla territoorium on 16 hektarit, see asub linna idapiiril Tallinna–Narva raudtee lähedal.
Asukoha valik
Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2001. aastal.[5]
Justiitsministeeriumi, Ida-Viru maavalitsuse ja Jõhvi linnavalitsuse koostöös langes 2002. aastal valik krundile, mille asukoha kiitis justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.[6] Justiitsministriks oli tollal Märt Rask, maavanema ametit pidas Rein Aidma ja Jõhvi linnapea oli Aavo Keerme. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud.
Valitsus tegi 2003. aasta märtsis Riigi Kinnisvara AS-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.[7]
Projekteerimine
Vangla maa-ala detailplaneeringu koostas AS K&H[8] 2003. aastal.[9]
4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo ja Riigi Kinnisvara AS esindaja justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.[10]
Vangla projekteerisid Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (arhitektuurse osa projekt) ja ETP Grupp.[11]
Uue vangla arhitektuursel projekteerimisel on Kalle Rõõmsa sõnul arvestatud mitme Tartu Vanglas ilmnenud puudusega, kuna ka Tartu vangla projekteeris Kalle Rõõmsa büroo. Vangla kavandamisel oli Rõõmsa sõnul oluline eeluurimisaluste omavahelise suhtlemise takistamine. Infovahetuseks kõlbavad tema sõnul isegi kõrvuti asetsevate kambrite WC-potid.[12] Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakutesse.
Riigihange
Riigi Kinnisvara AS kuulutas 14. juunil 2005 välja riigihanke,[13] et leida ehituse peatöövõtja Viru Vangla rajamiseks.
18. juunil 2005 toimus Riigi Kinnisvara AS nõukogu istung, kus otsustati juba välja kuulutatud hanke tingimusi muuta: lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema enam kui 1,8 miljardit krooni,[14] seejuures mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit.[15] Selle nõude järgi oleks saanud konkursist osa võtta ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Sama aasta juunis vaidlustas ehitusfirma Koger & Partnerid käibepiirangu riigihanke tingimustes, kuid Riigihangete Amet lükkas selle tagasi.
Pakkumisdokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: AS Merko Ehitus, AS Eesti Ehitus, AS YIT Ehitus ja Skanska EMV AS[16] (Skansa EMV AS ehitas Tartu Vangla), aga pakkumise tegid ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus küsis 725,4 miljonit krooni, Merko Ehitus 786,9 miljonit krooni. Kuna need pakkumised ületasid tunduvalt vangla eeldatavat maksumust, siis riigihange tunnistati läbikukkunuks.
Kordusriigihange kuulutati välja 23. veebruaril 2006. Seekord osalejatele käibe suuruse piiranguid ei seatud, tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel.
Pakkumisdokumendid võtsid välja seitse ettevõtet, kellest pakkumise esitasid neli: Skanska EMV AS, Eesti Ehitus AS, AS Merko Ehitus ning Estconde-E OÜ ja Celander Ehitus OÜ, kes tegid ühispakkumise.
Riigihanke tulemus kuulutati välja 9. juunil 2006. Otsustati, et parima pakkumise tegi AS Merko Ehitus: 786 995 743 krooni.[17] Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega eeldati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni.
Ehitamine
Viru Vangla ehitamine algas 29. augustil 2005. Siis alustas AS YIT Ehitus eeltöid: rajati ajutised teed, kuivenduskraavid ja juurdepääsuteed.[18] Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni.
Nurgakivi pandi vanglale paika 18. septembril 2006.[19]
Tõsiseks probleemiks vangla ehitusel kujunes liigvesi.[20] Kuigi geoloogilised eeluuringud ennustasid ebasoodsaid tingimusi ehitamiseks survelise põhjavee tõttu, oli vangla asukohta logistilises mõttes väga hea.
Probleemid tekkisid, kui ehitajad pinnase all veetõkkena toiminud savikihi ära vedasid.[21] Probleemist saadi jagu täiendava kuivendussüsteemi rajamisega.[22]
Sarikapidu peeti 6. juunil 2007.[23]
Selleks, et kontrollida vangla tugevust ja põgenemiskindlust, korraldati simuleeritud mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega.
1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sinna sisse kolida..[24] Lõplikuks välmimistähtajaks plaaniti 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja haljastusega seotud vaegtööd.
Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.[25] Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 koristajat.
Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium sõlmis 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.[26] Rendilepingu kohaselt maksab justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038.
Analoogiline leping on Riigi Kinnisvara AS-il sõlmitud siseministeeriumiga arestimaja kasutamise eest renditasuga 10 miljonit krooni aastas.[27]
Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:[28]
- avavangla hoone – 75 kohta.[29]
- tehnohoone ja koerteaedik
- arestimaja hoone
- kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9)
- vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E)
- kabel ja spordihoone
- peahoone
- administratiivhoone
- tootmishoone
Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast isoleeritud (avavangla asub väljaspool vangla üldisi piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud tunneli abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda erinevate hoonete vahel.
Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe betoonist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve.
Vanglal võib eristada järgmisi struktuuriüksusi:[28][30]
- vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid – peahoones esimesel ja teisel korrusel.
- eeluurimise osakond. Sinna paigutatakse vangid, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada eeluuritavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäikude ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna autoriõiguse seadus ei luba vanglas avalikult esitada nüüdisaegseid teoseid, sest nende eest tuleb maksta, siis kõlab Klassikaraadio, mis esitab autoriõiguste kaitse alla mittekuuluvaid teoseid.[31]
- täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel.
- alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris.
- süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine WC. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.[32] Tuppa mahuvad nari, laud, kaks taburetti, kaks öökappi, riidenagid, laelamp ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal personaalarvuti (ilma internetita), kaasaskantav raadio, väike teler, video- ja helikassettmagnetofon ning muusikariist. 50 vangi ühine duširuum asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia.
- täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8
- töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7
- noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9
- tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",[33][34] – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.[35]
- arestimaja osakond
- avavangla osakond.
Direktorid:
Vangide sotsialiseerumise soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust.
Õppimine
Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. Üldharidust annab Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium[41] ja kutseharidust Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.[42] Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada abikoka, keevitaja ja tisleri kutse.
Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab eesti keelt õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami.
2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud Norra välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.[43]
Töötamine
Vangid saavad teha palgalist tööd ASi Eesti Vanglatööstus vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine[44].[45] Üks ettevõtteist, Palu Steel OÜ, võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.[46]
Noored kinnipeetavad
Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.[47] Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: psühholoogid, sotsiaaltöötajad, huvijuht, julgeolekuametnikud ja kaplan. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.[48]
1. juulil 2008 kaebas Viru Vangla kinnipeetav Viru Vangla kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.[49]
Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme.
9. oktoobril 2008 võtsid 2 Viru Vangla alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal pantvangi vangla sotsiaalpedagoogi. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "Reporter" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.[50][51][52][53]
Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad veebipäeviku.[54] Justiitsministeerium ei pea nimetatud veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.[55][56]
2009. aastal sai Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja Viru Vangla kinnipeetavalt kaebuse, millest too soovis Viru Vanglalt 100 000 krooni suurust kompensatsiooni sügelistesse nakatumise tõttu.[57]
Viru Vangla omanikfirma Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kohtusse kaevanud mitmeid kinnipeetavaid, et nõuda neilt vangla vara lõhkumisega tekitatud kahjutasu.[58] 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
