From Wikipedia, the free encyclopedia
Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit. Violetset värvust iseloomustab lühim lainepikkus ja see piirneb inimsilmale nähtamatu ultravioletiga. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib lillat värvust punasinisena[2], Sõnaveeb lisab võrdluseks sireli- ja kanarbikuõie värvuse[3], violetset kirjeldatakse kannikeseõite värvi lillana[4]. Sõna lilla kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka[5].
 |
See artikkel räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit Violett (heraldika) |
| Lilla/violett | |
|---|---|
      .jpg) | |
| Spektrivärvuse koordinaadid | |
| Lainepikkus | ~390–420 nm |
| Sagedus | 790–666 THz |
| Värvi koordinaadid | |
| Hex kood | #8B00FF |
| Allikas | Pantone Violet C |
Kõigist spektrivärvustest ja teistest kromaatilistest värvustest on lilla kõige tumedam. Lilla värvuse komplementaarvärvus enamikul värviringidel on kollane[6].
Subtraktiivses värvisünteesis pigmentvärvide korral, RYB-värvimudelis, samuti neljavärvitrüki korral, on violett üks kolmest sekundaarvärvusest. Segades erinevaid punaseid ja siniseid värvipigmente, saadakse eri pigmentide puhul erinevaid lillasid värvitoone, magentapunase ja tsüaansinise segamisel saadakse sinise poole kalduv violetne värvus violettsinine.
Aditiivses värvisünteesis võib lillat käsitleda tertsiaalvärvusena, mis moodustub sekundaarvärvusest magentast (Fuchsia, sinisest ja punasest valgusest) ja sinisest, see lilla on komplementaarne kollakasrohelisega[7].
Erinevad värvisüsteemid on ühel meelel lilla segamises subtraktiivses värvisünteesis punasest ja sinisest pigmendist, kuid eri pigmentvärvide segamisel saadud lillad värvused värviringides vanades värviteooria-raamatutes erinevad toonilt üsna tugevasti.
Kolme põhivärvusega värvisüsteemides, nagu Goethe värviringil, Charles Blanci ja Johannes Itteni värvitähtedel jt, on lilla vastandvärvuseks värviringis tavaliselt kollane.
Nelja või kaheksa põhivärviga värvisüsteemides, nagu NCS ja Ostwaldi värvisüsteem, samuti viie põhivärviga Munselli värvisüsteemis on violeti vastandvärvuseks lehe- või kollakasroheline.
_(14586737847).jpg)
.png)
Lilla värvusega mineraalid on vääriskivi ametüst (violetne kvarts), ehtekividena kasutatavad ametriin (kvartsi teisend), lepidoliit, tšaroiit ja ioliit, samuti võivad lilla värvusega olla tansaniit, fluoriit ja ahhaat. Lilla värvusega teisendid on vääriskividel safiiril ja topaasil.
.jpg)
Üheks peamisteks õievärvuste põhjustajateks on flavonoidide hulka kuuluvad antotsüaanid. Kolmeks laiemalt levinud antotsüaaniks on pelargonidiin, tsüanidiin ja delfinidiin, mis erinevad üksteisest vaid hüdroksüülrühmade arvu poolest. Mida rohkem hüdroksüülrühmi, seda sinisem pigment on, nii et ühe hüdroksüülrühmaga pigment värvib õied punaseks, kahega violetseks ja kolme hüdroksüülrühmaga siniseks. Kuna antotsüaanid annavad õitele ja viljadele nende värvuse, siis on neil oluline roll loomade ligimeelitamisel nii tolmeldamiseks kui ka seemnete levitamiseks[8]. Liblikad tolmeldavad eelistatult roosasid ja roosakas- ning punakaslillasid õisi, mesilased peale kollaste ka siniseid ning sinilillasid õisi[9].
Õie pigmenteerunud osades varieerub antotsüaanide sisaldus 0,01%-st kuni 15%-ni kudede kuivkaalust ja isegi sama perekonna või liigi esindajad võivad erineda antotsüaani sisalduse poolest sadu kordi[10].
Suure mõjuga taimede õievärvusele on antotsüaanide kompleksid erinevate kaaspigmentidega. Need on mitmesugused orgaanilised ühendid nagu parkained ja kaneelhappe derivaadid, kuid kõige sagedamini on need antotsüaanidele lähedased ühendid mõnest teisest flavonoidide klassist[10].
Tegelikult annavad antotsüaanid ka muudele eri taimeosadele - punase kapsa lehtedele, mustika, viinapuu ja baklažaani viljadele, härgheina lehtedele - laia värvispektri õrnroosast kuni mustjaslillani. Värv ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide konkreetses taime osas on olemas ja tavaliselt annab värvi erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon – mustika viljale annavad värvuse näiteks delfinidiin, tsüanidiin, petunidiin, peonidiin ja malvidiin[11].
_(2).jpg)
.jpg)
.jpg)
Eesti seente hulgas on 21 seeneliiki, mille liiginimes esineb sõna "lilla". Ainult osa neist on silmaga nähtavalt violetset värvi.
_Gray_18241.jpg)
.jpg)
Looduslikke violetseid anorgaanilisi värvipigmente ei leidu, vaid punasel ookril on mõnes piirkonnas violetne varjund. Enamasti saadi violetsed värvitoonid maalidel sinise ja punase värvi segamise teel. Violetsed tehispigmendid sünteesiti alles 19. sajandil. Antiik- ja keskajal kasutati maalikunstis vahel purpurtigude värvainet, mida seinamaalide või hiljem raamatumaali tarvis segati side- ja täiteainetega[12].
_-_Google_Art_Project.jpg)
Violetset värvust tekstiilikiudude jm materjali värvimisel annavad järgmised looduslikud värvained[14]:
.jpg)
Klaasi ja emailide värvimiseks kasutatakse nn Cassiuse purpurit, mis on kulla kolloidlahus tina(IV)hüdroksiidi geelis[21].
Ajalooliselt vanim lilla aniliinvärvaine tekstiili värvimiseks on aniliinlilla ehk Perkini violett.
Preparaatide ja bakterite värvimiseks mikroskoopias, värviandjana kirjutusmasinalintidel ja kopeerpaberitel, samuti ph-indikaatorina kasutatakse orgaanilist värvainet kristallvioletti.
Purpurlillat ja violetti seostatakse kuninglikkuse ja luksusega. Samuti seostatakse lillas sisalduvat tasakaalu sinise ja punase vahel sisemise harmooniaga, aga ka sensuaalsuse ja kirega. Lilla värvi kandjat peetakse intelligentseks ja tundlikuks, loovaks, intuitiivseks, empaatiliseks, otsusekindlaks ning sihipäraseks[22].
Violett on traditsiooniliselt ka leinavärv, Victoria-aegses leinarõivastuses oli see koos halli ja valgega üks poolleina perioodiks soovitatud toonidest[23][24]
Liturgilise värvina on violett patukahetsuse ja meeleparanduse, aga ka ootuse ja valmistumise värv. See on katoliku ja anglikaani kirikus, samuti kreeka õigeusu kirikutes kasutusel paastuajal (vene traditsioon kasutab musta selle asemel)[25].
Riigilippudest on violett Dominica, Belize ja Nicaragua lipul (vappidel). Hispaania riigilipp ajavahemikus 1931–1939 oli punane-kollane-violetne trikoloor.
Kohalikest omavalitsusüksustest on violett Ambrolauri, Ninotsminda, Sagarejo ja Zugdidi rajooni lippudel Gruusias, Juudi Autonoomse oblasti lipul Venemaal ja Baleaari saarte lipul, Connecticuti osariigi lipul Ameerika Ühendriikides.
Violett esineb Edmontoni, Málaga, Montreali, Saskatooni, Tokyo, Leóni, Vagharšapati, Ambrolauri ja Zugdidi linnade lippudel. Madridi linna lipp on violetjas-granaatpunane.
Armeenia Apostliku kiriku lipul on kiriku embleem violetsel taustal.
Ajaloolistel vappidel on heraldiline violett väga haruldane, näiteks violetne lõvi Leóni kuningriigi vapil, kuid see on varastes allikates murtud hallikaslilla tooniga. Ühel dokumenteeritud juhul on kasutatud sümboolikas tõelist purpurvärvi: Tüürose purpuriga oli värvitud Bütsantsi keisrite Komnenoste sõjalipp, millel oli purpursel taustal kullaga kahepealine kotkas.
Lilla värv on seksuaalvähemuste vikerkaarelipul ja aseksuaalide kogukonna lipul ning biseksuaalse uhkuse lipul.
Kõnekeeles tähistatakse sõnaga "lilla" homoseksuaalset inimest, eelkõige geimeest[2][3].
"Lillat lööma" tähendab kergemeelset elu elama[2], sama tähendus on väljenditel "elu on lilla" või "elu on lilla-prilla".
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
_8_Juni_2003.JPG)
