Vinayapiṭaka

Vinaya Pitaka või Vinayapiṭaka (sanskriti ja paali keeles ‘juhiste' ehk 'reeglite korv’; tiibeti keeles ’dul ba’i sde snod) on budismi pühakirja Tipiṭaka esimene osa, mis sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised.

Tänapäevani on algkeeles säilinud ainult paalikeelse theravaada koolkonna Tipiṭaka. Teiste koolkondade, algselt sanskritikeelsed Vinayapiṭakad, on meieni jõudnud tiibeti- ja hiinakeelsetes tõlgete kaudu.

Sisu

Vinayapiṭaka koosneb kolmest osast:

• «Suutrate seletus» (sanskriti keeles sūtravibhaṅga; paali keeles suttavibhaṅga),

• «Jaotused» (sanskriti keeles skandhaka; paali keeles khandhakā) ja

• «Lisandused» (sanskriti ja paali keeles parivāra).

Esimesse kuulub Prātimokṣa-sūtra (paali keeles pāṭimokkha-sutta), kus on kirjas munkade ja nunnade elukorralduse üksikasjalikud reeglid ehk pratimokša. Teine koosneb kahest peatükist ning sisaldab koguduse elukorralduse ja toimimise reegleid. Kolmas osa sisaldab protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms.

Suttade analüüs

 Pikemalt artiklis Pratimokša

“Suttade analüüs” (Suttavibhaṅha) on “Pāṭimokkha-sutta” põhjalik analüüs. Pāṭimokkha on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, milles on raskusastmete järgi loetletud kaheksa eksimuste klassi, mis on omakorda jaotatud kaheks:

Väljaarvamine

"Väljaarvamine” (Pārājika-pāḷi) sisaldab nelja suuremat eksimust, mille korral toimub sanghast pöördumatu väljaarvamine. Nendeks on

1. tahtlik suguline vahekord naisega,
2. vargus,
3. inimese tapmine ja
4. vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta valetamine.

Heastamine

“Heastamine” (Pācittiya-pāḷi) sisaldab väiksemaid eksimusi ja nende heastamist, milleks võib olla eksimuse tunnistamine, lepitus vms. Siia alla on koondatud ka söömise, rüü kandmise ja muu igapäevaeluga seotud juhiseid.

Jaotused

“Jaotused” (Khandaka) sisaldab reegleid ja protseduure, mille eesmärk on reguleerida elukorraldust nii indiviidi kui kloostrikogukonna tasemel tervikuna. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. Iga reegel sisaldab selle reegli tekkega seotud lugu (probleemi) ja Buddha poolt antud lahendust, eesmärgiga säilitada harmoonia vaimses kogukonnas. Jaotused sisaldavad kaht peamist osa:

Suurem osa

“Suurem osa” (Mahāvagga) sisaldab 10 alajaotust (khandhaka), kus on toodud ka lugu Buddha virgumisest bodipuu all ning sellest, kuidas ta nägi olemise olemust ja avaldas oma viiele esimesele järgijale neli aarialikku tõde.

Väiksem osa

“Väiksem osa” (Cullavagga) sisaldab 12 alajaotust, kus jätkuvad institutsionaalsete reeglite ja protseduuride loetelud, mida tuntakse enamasti saṅghakamma nime all. See osa käsitleb reegleid, mida tuleb järgida enne sanghasse astumist, ning askeesi ja mungaks ennistamisega seotud reegleid. Lisaks sisaldab see osa mitmesugused juhiseid, mis puudutavad suplemist, riietust, noormunkade kohustusi jms.

Lisandused

“Lisad” (Parivārapāḷi) sisaldab 18 alajaotust ja on sisuliselt kahe eelmise osa kokkuvõte. See hõlmab ka mõningaid eelnevates osades toodud reeglite selgitusi ja täpsustusi, protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms ning analüütilist ülevaadet, kus kõik reeglid, küsimused ja toimingud on liigitatud temaatilistesse kategooriatesse.

Kirjandus

Virgumise tee nii nagu õpetas Buddha. Ṭhitañāṇo (Andrus Kahn), lk 145 – 146.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.