From Wikipedia, the free encyclopedia
Viljandi Kultuurikool oli aastatel 1960–1991 Viljandi linnas tegutsenud õppeasutus, mis andis kultuurialase keskerihariduse ja kus koolitati kultuuritöö spetsialiste eelkõige maapiirkondade ja väikelinnade kultuuriasutustele. Kool paiknes Viljandi vanalinnas Johan Laidoneri platsi (tollal Tombi plats) ääres kunagises ajaloolises Grand Hotelli hoones.
Õppeasutus oli loodud 1952. aastal Tallinnas, kandis algselt nime Tallinna Kultuurharidusala Kool (hiljem Tallinna Kultuurharidustöö Kool) ja asus kunagises Laidoneri villas Tuvi tänaval (varem Õllepruuli 6). 1950. aasta lõpuks jäid ruumid seal kitsaks ja 1960. aastal viidi kool Tallinnast Viljandisse üle ning see hakkas kandma Viljandi Kultuurharidustöö Kooli nime. Esimesel aastal hakkas seal õppima 203 õpilast.[1]
1978. aastal nimetati õppeasutus ümber Viljandi Kultuurikooliks.
Kool on allunud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kultuurhariduslike Asutuste Komiteele, Eesti NSV Kultuuriministeeriumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kõrg- ja Keskerihariduse Komiteele ning lõpuks Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile.[2]
1960–1961 oli direktor tallinlane Hardi Luik, õppealajuhataja Filip Joon.
1961. aasta augustist kuni 1. detsembrini 1966 töötas direktorina Priit Auspere, veebruarist 1961 oli õppealajuhataja Hele-Mall Paas, 1962. aastast kuni sügiseni 1966 Karl Naanuri.
6. detsembrist 1966 kuni 1990. aasta aprilli lõpuni töötas kooli direktorina Jaak Moks. Selle aja jooksul olid tegevad 5 õppealajuhatajat: Aime Nipper (6. oktoober 1966 – 1. september 1969), Leida Anga (1. september 1969 – 1. september 1973), Toivo Sak (1. september 1973 – 21. november 1982), Malle Saarelaid (1. detsember 1982 – 1. september 1987) ja Virve Vuntus (1. september 1987 – 1. september 1990).
Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia1980. aastate lõpuks jõuti Eesti NSV hariduspoliitikas tõdemuseni, et ka kultuuritööl vajatakse maal rohkem kõrgharidusega spetsialiste. Kui 1990. aasta juunis sai direktoriks Enn Siimer, võeti suund kõrgkooli rajamisele, algasid läbirääkimised haridus- ja kultuuriministeeriumiga, võeti kasutusele Tallinna Pedagoogilise Ülikooli õppekavad. 1991. aasta sügiseks reorganiseeriti Viljandi Kultuurikool Viljandi Kultuurikolledžiks.[3]
Pikemalt artiklis Johan Laidoneri plats 8
Endise koolimaja praegune aadress on Viljandi, Johan Laidoneri plats 8.[4]
Endine koolihoone valmis 1910. aastal ja seal asus võõrastemaja Grand Hotell.[5] Seda kutsuti ka Ormissoni majaks ja tsaariajal pidas seal raamatukauplust luuletaja Andres Rennit.[6] 10. märtsil 1917 kõneldi hotelli rõdult miitingulistele Veebruarirevolutsiooni toetuseks. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 asus hoones koonduslaagri haigla. Hilisema nõukogude ajalookirjanduse väitel sõitnud sealt sõja ajal iga päev laipadega täidetud vanker Viljandi järve ääres asunud tankitõrjekraavi juurde. Pärast sõda asus hoones kaubandustehnikum ja meditsiinikool.[7] 1960. aasta augustis meditsiinikool suleti ja sinna viidi Tallinnast üle kultuurharidustöö kool.[1]
Kui Viljandi Kultuurikool 1991. aastal suleti, jätkas hoones kuni 1997. aastani tegevust Viljandi Kultuurikolledž, mis kolis seejärel uude õppehoonesse aadressil Posti tänav 1. Endine koolihoone aadressil Johan Laidoneri plats 8 oli tagastatud endistele omanikele, kuid seisis pärast kooli ärakolimist alates 1997. aastast tühjana. Viljandi linn üritas sisuliselt avariiseisundis ja kiirelt kapitaalremonti vajanud pankrotis omaniku valduses olnud hoonet korduvalt oksjonil müüa. See õnnestus alles 2016. aastal. Selleks ajaks oli hoone sisemus pöördumatult kahjustada saanud, säilinud olid vaid välisseinad. Samal aastal alustati hoones uue hotelli rajamise ehitus- ja restaureerimistöid. 2018. aasta suvel avati hoones Park Hotell Viljandi.
Kooli ühiselamud koosnesid kolmest hooneplokist tänapäevase aadressiga Carl Robert Jakobsoni tänav 41, 43 ja 43a.[4] Need kõik on/olid puumajad, aadressil Carl Robert Jakobsoni tänav 41 ja 43a asuvad hooned on renoveeritud, kahekorruseline puidust tänavaäärne maja aadressil Carl Robert Jakobsoni tänav 43 on lammutatud.
Klubitöö osakonna põhiaineks oli klubitöö kursus, mida õpetas ka Jaak Moks, pärast teda Mai Mägi-Sarnet.
Koorijuhtidele õpetasid dirigeerimist Raivo Laikre ja Taimi Välba. Koori- ja orkestrijuhtide koolitamisega tegeles üsna palju muusikuid, kellest Rolain Laante, Meido Madi ja Lehte Sarapuu andsid akordionitunde, Maie Lillepuu, Helju Meriste, Maie Märss, Gerda Püss ja Ellinor Saks klaveritunde. Muusikateoreetilisi aineid õpetasid Paul Krigul, Tõnu Kallaste ja Helju Laikre-Kallaste. Hääleseadet ja soololaulu andis Linda Vasar.
Orkestrijuhtide peamine õpetaja oli Rein Uusma.
Tantsujuhte õpetasid Virve Viires ja Maret Kurm, seejärel Virve Vuntus.
Näitejuhtimise eriala õpilastega tegelesid alguses Boleslaus Veidebaum ja Sirje Raudsik ning Ugala teatri lavastajad Aleks Sats ja Karl Ader. Pärast neid andsid näitejuhtimise tunde Mai Sarnet, Kalle Kaldma, Jaan Vuntus ja Elle Are, 1980. aastatel Sirje Raudsik ja Aleks Sats. Lavakujundust ja kunstiajalugu õpetas Malle Saarelaid, teatriajalugu lugesid Ants Salum ja Sirje Raudsik. 1989. aastast juhendas eriala Lembit Peterson.
1970. aastail, kui sisustati fotolabor, katsetati ka selle fotograafia kui lisaeriala juurutamist, kuid õpilasi jäi väheseks. Tunde andsid Viive Parve ja Kalju Kuusk.
1980. aastate algul lisandus veel üks eriala, mille lõpetajad pidid suutma koostada ja ellu viia suuremate ja väiksemate kultuuriürituste programme. Eriala lõpetas 4–5 lendu. Õppejõud olid Elle Are, Mai Sarnet, Ants Salum, Ilmar Saarelaid ja Malle Saarelaid.
1966. aastani õpetas raamatukogunduse erialal Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud Endel Põder, kes andis bibliograafiat, fondide ja kataloogide organiseerimist ja väliskirjandust. 1969. aastast oli raamatukogunduse põhiõppejõud Mati Muru. Aastate jooksul õpetati sel erialal järgmiseid aineid: raamatukogundus, raamatukogude kogud, fondide ja kataloogide organiseerimine, bibliograafia, indekseerimine ja tööpraktika. Lisaks raamatukoguhoidjatele omandasid aastatel 1981–1991 eriala raamatukaubanduse õppurid, keda 7 lennuga lõpetas 120.[8]
Eesti-, laste- ja väliskirjandust õpetas Kalju Lillepuu, vene kirjandust Ants Salum. Oli võimalik omandada ka raamatute kaubatundja kvalifikatsiooni.[9]
1989. aasta sügisel avati kultuurikoolis rahvapilli eriala. Kursuse eesmärk oli hakata ette valmistama külakapellide ehk rahvapilliorkestrite dirigente. Juhendaja oli Ene Lukka.[10]
Aastatel 1961–1991 lõpetas Viljandis Kultuurikooli kokku 2053 õpilast, sealhulgas päevases õppes 1345 ja kaugõppes 708 õpilast. Neist oli raamatukoguhoidjaid 1002, klubitöötajaid 931 ja kaubatundjaid 120 lõpetajat.[11]
1963. aastal lõpetas Viljandi Kultuuriharidustöö Kooli hilisem Ugala teatri näitleja ja Eesti NSV rahvakunstnik Leila Säälik. Isetegevusliku teatritegemise näitejuhtimise eriala lõpetasid 1959. aastal Sulev Nõmmik[12] (küll Tallinnas, enne kooli Viljandisse üleviimist) ja 1969. aastal Leonhard Merzin.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
