Viktor Paul Hugo Raudsepp (varjunimi Milli Mallikas, 10. juuli 1883 Vaimastvere mõis, Tartumaa – 15. september 1952 Ozjorlag, Irkutski oblast) oli eesti kirjanik.
See artikkel räägib kirjanikust; keemiku kohta vaata artiklit Hugo Raudsepp (keemik). |
Elukäik
Hugo Raudsepp õppis Raduvere külakoolis, Laiuse kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis, mille lõpetas 1900. Töötas Tartus renteis, äriteenijana Rakveres ning pidas Tartus kauplust.
1907–1908 toimetas Valgas ajalehte Sõna, 1908–1911 töötas Postimehes nii Tartus kui Pärnus ning seejärel 1911–1914 följetonistina Päevalehe juures. 1914 toimetas Tallinna Kaja, 1914–1917 Sakalat, 1920–1924 oli Vaba Maa kirjanduse- ja teatrikriitik. Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik.[1]
1919–1920 Asutava Kogu liige.[1]
Aastal 1951 Hugo Raudsepp arreteeriti. Suri 1952. aastal Siberis Ozjorlagi vangilaagris.
Looming
Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Oli viljakas teatri- ja kirjanduskriitik. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia.
Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia.
Teosed
- Milli Mallikas, "Sidemed ja sõlmed" (lühiproosakogu, 1919)
- Milli Mallikas, "Imbi" (romaan, 1920)
- Milli Mallikas, "Kirju rida" (lühipalad, 1921)
- Milli Mallikas, "Vested" (I-II, 1921–1924)
- "Euroopa uuemast kirjandusest" (ülevaade, 1921)
- "Ekspressionism" (ülevaade, 1922)
- "Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses" (ülevaade, 1923)
- Milli Mallikas, "Demobiliseeritud perekonnaisa" (näidend, 1923)
- "Ameerika Kristus" (näidend, 1926)
- "Kikerpilli linnapead" (näidend, 1926)
- "Ristteed" (novellikogu, 1926)
- "Sinimandria" (näidend, 1927; 2. trükk: järelsõna Harald Peep, LR 1983, nr 26)
- "Kohtumõistja Simson" (näidend, 1927)
- "Siinai tähistel" (näidend, 1928)
- "Püha Miikaeli selja taga" (näidend, 1928)
- "Mikumärdi" (näidend, 1929)
- "Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest" (esseistlik monograafia, 1929; 2 trükk: järelsõna "Kaitsekõne": Hando Runnel, Ilmamaa, Tartu 2013, 520 lk; ISBN 9789985774656)
- "Põrunud aru õnnistus" (näidend, 1931)
- "Vedelvorst" (näidend, 1932)
- "Salongis ja kongis" (näidend, 1933)
- "Isand Maikello sisustab oma raamatukappi" (näidend, 1934)
- "Roosad prillid" (näidend, 1934)
- "Jumala veskid" (jutustustekogu, 1936)
- "Lipud tormis" (näidend, 1937)
- "Mees, kelle käes on trumbid" (näidend, 1938)
- "Roheline Tarabella" (näidend, 1938)
- "Mustahamba" (näidend, 1939)
- "Kompromiss" (näidend, 1940)
- "Viimne eurooplane" (romaan, 1941, 2. trükk: järelsõna Lehte Tavel, sari "Eesti romaanivara", Eesti Raamat, Tallinn 1983)
- "Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942)
- "Rotid" (näidend, 1946)
- "Tagatipu Tiisenoosen" (näidend, 1946)
- "Minu esimesed kodud. Mälestused I" (1947)
- "Tillereinu peremehed" (näidend, 1948)
- "Küpsuseksam" (näidend, 1949)
- "Lasteaed" (näidend, 1949)
- "Vaheliku vapustused" (näidend, järelsõna Ants Järv, LR 2003, nr 18)
- "Valitud näidendid". Koostanud ja järelsõna: Ants Järv, Eesti Raamat, Tallinn, 1974; sisaldab näidendid "Ameerika Kristus", "Mikumärdi", "Põrunud aru õnnistus", "Vedelvorst", "Roosad prillid" ja "Tillereinu peremehed"
- "Jumala veskid". Koostanud Lehte Tavel, sari "Eesti novellivara", Eesti Raamat, Tallinn 2003; ISBN 9985654110; sisaldab läbilõike Raudsepa novellistikast
- "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Hando Runnel, sari "Eesti mõttelugu", nr 108, Ilmamaa, Tartu 2013, 488 lk; ISBN 9789985774397
Artiklid
- Mait Metsanurk., Looming nr. 7,8,9 1926
- Positiivse kangelase probleem Vene lavakirjanduses, Looming nr. 6 1935
- Maailmavaatelisi sugemeid Metsanurga loomingus, Varamu nr. 9 1939
Isiklikku
Tema noorem vend oli kirjandusteadlane Ernst Raudsepp.[2]
Mälestuse jäädvustamine
Hugo Raudsepale on püstitatud mälestuskivi Rakkes 7. augustil 1983[3] ja mälestussammas kodulinnas Elvas 9. juulil 1989 (autor Aivar Dominiq Ennet)[4].
H. Raudsepa nimeline tänav asub Elva linnas.
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.