Vello Saage

Vello Saage (kuni aastani 1938 Hermann Saage; 8. veebruar 1922 Vao vald (Väike-Maarja kihelkond), Virumaa – 15. jaanuar 1991 Tartu) oli eesti pedagoog^[1], Tartu 8. Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja (1957–1985).

Vello Saage haud Tartus Raadi kalmistul

Elulugu

Vello Saage oli põllumehe poeg.^[1] Ta õppis 1930–1935 Triigi-Avispea 6-klassilises algkoolis, 1935–1941 Väike-Maarja progümnaasiumis^[viide?] ja keskkoolis^[1] ning 1942–1950 Tartu Riiklikus Ülikoolis^[1] eesti filoloogia erialal (alates 1944. aastast kaugõppes).^[viide?]

Aastatel 1944–1946 oli Vello Saage õpetaja Väike-Maarja mittetäielikus keskkoolis, 1946–1949 õpetaja Tartu Elektromehaanika Tehnikumis ning Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis. 1949. aastal ta vallandati, tema vanemad ja kolm õde küüditati Siberisse.^[viide?] Aastatel 1950–1952 oli Saage Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi eesti murrete ja sõnavara sektoris mittekoosseisuline töötaja (teadur), aastatel 1952–1957 eesti keele ja kirjanduse õpetaja Otepää Keskkoolis ning 1957–1985 Tartu 8. Keskkoolis, 1961–1986 ühtlasi Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia ettevalmistuskursuste õppejõud ja vastuvõtukomisjoni liige. Aastatel 1961–1988 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Vabariikliku Õpetajate Täiendusõppe Instituudi lektor. Vello Saage paistis silma väga hea õppemetoodika poolest.^[1]

Tegevus Tartu 8. Keskkooli kirjandusõpetajana

Augustis 1959 ilmus Vello Saage eestvedamisel Tartu 8. Keskkooli almanahhi Tipa-Tapa esimene number, mida ta toimetas kuni 1977. aastani (nr 16)^[viide?][2]. Septembris 1966 alustasid tööd kirjandusklassid.^[viide?] Vello Saage juhendas kooliteatrit ja kõnekoore, korraldas kirjanduspäevi^[1] ja kirjanduslikke matku.^[viide?]

Õpilasi

Kirjanikud

• Mati Unt
• Mari Vallisoo
• Mihkel Mutt
• Rein Saluri ^[1]
• Kuno Otsus (luulekogu "Ellupöördujad" – Tipa-Tapa nr 4, 1962)
• Jaak Kärdi
• Enn Lillemets
• Lea Arme, lastekirjanik ja elulooraamatute autor
• Merle Sild

Ajakirjanikud

• Aarne Rannamäe
• Mart Riikoja
• Agnes Jürgens
• Ülo Russak
• Sven Karja

Muusikud

• Priit Pihlap
• Tarmo Urb

• Krista Aru (Muldma), ajakirjandusloolane ja museoloog ning Riigikogu liige
• Jaak Aru, kardioloog, Vello Saage sihtkapitali asutamise eestvõtja^[3]
• Airi Liimets, kasvatusfilosoof ja -teadlane
• Lianne Saage-Vahur, emakeele ja kirjanduse õpetaja ning kooliteatri Liblikapüüdja asutaja, Betti Alverile pühendatud luulefestivali Tähetund algataja
• Hannes Kaljujärv, näitleja
• Helja Kirber, Üleilmakooli juht
• Jaan Õispuu, keeleteadlane^[4]

Teadustöö

Vello Saage teadustööd käsitlesid eesti keele ja kirjanduse õpetamist ning õpilaste kasvatuslikku mõjutamist.^[1]

Tunnustus

• 1978 Eesti NSV teeneline õpetaja^[1]

Isiklikku

Vello Saage vanemad August Saage (1890–1964) ja Elisabeth Saage (sündinud Stein, 1892–1973) olid talupidajad. Vello Saage abikaasa Valli Saage (sündinud Enok, 1928–1982) oli geograafia- ja bioloogiaõpetaja. Vello ja Valli Saagel oli kaks poega.^[viide?]

Mälestuse jäädvustamine

• Alates 1993. aastast korraldavad Vello Saage sihtkapital, Tartu Forseliuse Kool ja Soome Instituut Vello Saage etluskonkurssi.
• 1997. aastal asutasid Forseliuse Gümnaasiumi vilistlased ja õpetajad Vello Saage sihtkapitali.
• 7. veebruaril 2008 avati Forseliuse Gümnaasiumis Vello Saage ja Mati Undi bareljeefid (autor Airike Taniloo-Bogatkin).
• "Õpetaja elav sõna" – pühendusteos Vello Saage 100. sünniaastapäevaks. Koostajad Airi Liimets, Krista Aru, Kertu Uri. Kirjastus EKSA, 2022. ISBN 9789916677100

Teoseid

• "Esteetiline kasvatus ja kirjanduse õpetamine" – Edasi 15. aprill 1960
• "Teooriast ja praktikast tuletusliidete käsitlemisel 10. klassis" – Nõukogude Õpetaja 17. detsember 1960
• "Klassikollektiiv kasvatustegurina" – Nõukogude Kool 1960, nr 12, lk 910–914
• "Ateistlikust kasvatusest kirjanduse õpetamisel" (brošüür sarjas "Õpetajate ja kasvatajate töökogemusi"). Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn 1963, 28 lk

Vello Saage on koos Kalju Lehega koostanud kogumiku "Noorte sulega" (valik töid koolialmanahhidest 1965–70), Eesti Raamat, Tallinn 1972, 328 lk