From Wikipedia, the free encyclopedia
Trükikiri on teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalike tähtede, numbrite ja muude märkide komplekt[1]. Igal komplektil ehk kirjatüübil on nimi, nt Times, Futura, Courier.
Tekstitöötluses nimetatakse kindla kujuga ja nimega kirjamärkide komplekti fondiks.[2] Arvutifonte (ingl computer font) on laias valikus ja neid lisandub järjest.
Kirju (sh fonte) liigitatakse tüübi, suuruse ja laadi järgi.
Kirjatüüpi iseloomustavad tunnused on eelkõige suur- ja väiketähtede kõrguse suhe, põhi- ja abijoonte jämeduse suhe, samuti seriifide olemasolu või puudumine. Kirjatüüpide hulgas on ka ehiskirju ja kirjutuskirju, s.t käsitsi kirjutatud kirja kujulisi trükikirju.
Trükikirja suuruse ehk kirjakraadina mõistetakse tähtede kõrgust (suurtähe täppidest väiketähe alapikendusteni). Rea kõrgus – rea mõeldavast alusjoonest järgmise rea alusjooneni – valitakse keskmiselt 20% võrra suurem.
Trükitehnikas mõõdetakse pikkusi (kirjasuurust, tähtede ja ridade vahekaugust) tüpograafilise mõõdusüsteemi ühikutes, mille lõid Prantsuse kirjavalajad Pierre-Simon Fournier ja François-Ambroise Didot 18. sajandil. Selle süsteemi põhiühik on tüpograafiline punkt (tähis p, ka dp, Didot’ punkt). 1879. aastal seostati punkt meetrisüsteemiga: 1 meetrile vastab 2660 punkti ja seega 1 p ≈ 0,376 mm. Suuremad ühikud on tsiitsero (12 p ≈ 4,50 mm) ja kvadraat (48 p ≈ 18 mm).
Kui 1980. aastatel algas üleminek tinalaolt arvutil ladumisele, võeti kasutusele angloameerika tüpograafilise süsteemi punkt (tähis pt sõnast point), mida nimetatakse ka DTP-punktiks (ingl desktop point, ka PostScript point). Selle punkti suurus on 1/72 tolli, seega 25,4/72 ≈ 0,353 mm. Niisiis on DTP-punkt 6% väiksem kui Didot’ punkt.
Tinalao ajastul väljendati kirjasuurusi üldiselt täisarvu punktidega. Levinumatel kirjakraadidel on ajalooliselt väljakujunenud nimed.
Kirjakraad punktides | Kirjasuurus mm | Kirjakraadi nimetus | ||
---|---|---|---|---|
Didot’ süsteemis | DTP-süsteemis | eesti k | inglise k | |
5 | 1,88 | 1,76 | pärl | Pearl |
6 | 2,25 | 2,12 | nonparell | Nonpearl |
7 | 2,63 | 2,47 | minjoon | Minion |
8 | 3,00 | 2,82 | ptii | Brevier |
9 | 3,38 | 3,18 | borgis | Bourgeois |
10 | 3,75 | 3,53 | korpus | Long Primer |
11 | 4,13 | 3,88 | – | Small Pica |
12 | 4,50 | 4,23 | tsiitsero | Pica |
14 | 5,25 | 4,94 | mittel | English |
16 | 6,00 | 5,64 | tertsia | Columbian |
Peamised kirjalaadid (kirjatüübi teisendid ja kirjaerisused) on järgmised:
Laialt levinud fontidel on eraldi nimedega teisendeid, näiteks
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.