Triinu Ojamaa (sündinud Triinu Järvsalu 11. veebruaril 1953 Abja-Paluojal Viljandimaal) on eesti filoloog-rahvamuusikateadlane.[1]
Triinu Ojamaa on ametniku tütar.[1]
Õppis Nuia Keskkoolis ja Tallinna 46. Keskkoolis, lõpetas 1976 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1985 Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri keelte osakonna, oli 1987–1990 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant ja 1996–2000 TRÜ/TÜ doktorant; M.A. (1995, KKI), väitekiri "Muusika ääremail: nganassaani linnu- ja loomahäälendid", Ph.D. (uralistika, 2000, TÜ), väitekiri "Glissando nganassaani muusikas: morfoloogiline, süntaktiline ja semantiline tasand" (Tartu, 2000). Oli 1991–1996 Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur, 1997–2000 teadur, 2000. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, 2002–2013 etnomusikoloogia osakonna juhataja, ühtlasi aastast 2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia etnomusikoloogia õppejõud.[1]
Uurimisvaldkond: traditsionaalse muusika kultuuriantropoloogiline, akustiline ja sotsiaalpsühholoogiline aspekt. Kahe esimese uurimisobjektiks on peamiselt samojeedi traditsionaalne muusika, viimane toetub eesti popmuusikale. Rakendanud muusikaliste nähtuste analüüsimiseks lingvistilisi ja muusikaakustilisi meetodeid. Uurinud eesti- ja diasporaaeestlaste ning Eesti venekeelse diasporaa etnilise ja riigiidentiteedi seoseid muusikalise tegevusega, ka muusikalisi subkultuure (etnorokk, hiphop). Mitme uurimisprojekti ("Muusikaline tekst ja kontekst pärimusmuusikas" jt) täitja. Seotud EKM-i rahvusvaheliste koostööprojektidega ("On the crossroads of local and global: popular music and the construction of national identity in the 21st century" (Tampere Ülikool) jt). Saanud 1998 Alfred Kordelini stipendiumi nganassaani laulutekstide uurimiseks.
Council for Traditional Music ja Eur. Seminar in Ethnomusicology liige, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse muusikalise folkloori uurimisgrupi juht (aastast 2003), Eur. Soc. for the Cognitive Sci. of Music liige (aastast 2005), Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Veljo Tormise Regilaulukeskuse juhatuse liige (aastast 2005).
Üle 40 teadustrükise.[1]
- De quelques orientations nouvelles de la musique traditionelle nénetse. // Boreales. Revue du Centre de Recherches Inter-Nordiques 82/85 (2001)
- Siberi muusika metamorfoosid sotsialismiajastul. // Võim ja kultuur. Käsitlusi totalitarismist. Tartu, 2003
- Composition principles in Forest Nenets music) // Studia Musicologica Acad. Sci. Hungaricae 44 (2003) 1–3
- Can hyperventilation be a mechanism in nganasan ritual dance accompaniment (kaasautor J. Aru). // Actes électroniques du Colloque interdisciplinaire de musicologie. Montréal, 2005
- Throat rasping: Problems of visualisation. // The World of Music 47 (2005) 2
- Self-representation of bimusical khanty. // Proc. of the 9th Int. Conf. on Musical Perception and Cognition. Bologna, 2006
- The case of estonian ballads by Veljo Tormis. // Sonus. J. of Investigations into Global Musical Possibilities 27(2007) 2
- Natsioon, natsionalism ja muusika: Eesti näide (kaasautor K. Labi). // Akadeemia (2007), 11.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
