From Wikipedia, the free encyclopedia
Tekstiredaktor ehk tekstitoimeti on arvutiprogramm, mille abil kirjutatakse ja redigeeritakse ainult lihtteksti sisaldavaid faile.
Lihttekst koosneb ühe kooditabeli märkidest. Levinumad ladina kirjal põhinevad kooditabelid on 7-bitine ASCII, 8-bitised Latin ning ühte kuni nelja baiti kasutav UTF-8 kooditabel. Tekstifaili ainsad vorminduselemendid on tühik, reavahetus ja tabulaator. Tekstiredaktoriga pole võimalik rakendada tekstile graafilisi efekte, näiteks allajoonimist, taustavärvi ja märkide erinevat paiknemiskõrgust tekstireal (ala- ja ülaindeksid), muuta teksti suunda ega kasutada pilte või graafikat. See eristab tekstiredaktorit ka tekstitöötlusprogrammist.[1]
Tekstiredaktorid võivad sõltuvalt funktsionaalsusest pakkuda teksti automaatset taandamist, mitut akent sama faili jaoks, mitme faili akent või vahekaarti samas programmis ning sisutöötlust. Need võivad töö ajal näidata programmeerimiskeelte süntaksi esiletoomist teistsuguse fondi või värviga, mida faili salvestamisel vormindamiskoodidena ei lisata.[1]
Tekstiredaktoriga töötlemiseks sobivad failid on tavaliselt laiendiga .txt. Tekstisisu on suurel arvul failitüüpidel, mis on seotud Internetis esitlemisega (.html, .xml, .html jpt) ja programmeerimisega (.js, .php, .pl jne). On teisigi tekstiredaktoriga redigeeritavaid failitüüpe, näiteks BAT-, INI- või CONF-failid, millest üks on käivitatav ja viimased kaks konfiguratsioonifailid.
Tekstiredaktoriga saab töödelda mistahes faile, kuid sobimatu faili töötlemisel on oht fail rikkuda, misjärel pole see fail enam ettenähtud vahenditega sihtotstarbeliselt loetav või kasutatav. UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides saab terminaliaknas vaadata faili tüüpi käsuga file –
Tekstiredaktorid on tihti kaasas juba operatsioonisüsteemi või tarkvaraarenduspakettidega.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
