Tartu õpperingkond, 1893. aastast Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ), oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 1803−1918.
Tartu õpperingkond moodustati 1803. aastal keiser Aleksander I ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator, kes allus Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Õpperingkonna moodustasid Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa kubermang; aastatel 1803−1812 oli selle osa ka Viiburi kubermang. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi korraldusega.
Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni 1837. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud koolikomisjon, mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.
1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.
Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–1870 ja 1876–1886 Tartus ning 1870–1876 ja 1886–1915 Riias. I maailmasõja ajal viidi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi.
26.. jaanuari 1887 seadusega Tartu õpperingkonna algkoolide järelevalve korralduse kohta loodi kubermangu rahvakoolide direktori ametikoht. Rahvakoolide direktor oli kõrgem haridusametnik, kellele allusid otseselt kubermangu linnakoolid ja rahvakoolide inspektorite vahendusel luteri- ja õigeusu linna- ja maa-algkoolid ja eraõppeasutused. Esialgu oli Tartu (aga alates 1893. aastast Riia) õpperingkonnas üks rahvakoolide direktor Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohta, kuid 28.01.1892 kinnitatud Riiginõukogu arvamusega asutati juurde teine rahvakoolide direktori ametikoht asukohaga Tallinnas, kelle tegevuspiirkonda kuulusid peale Eestimaa kubermangu koolide ka Liivimaa kubermangu Saare-, Pärnu- ja Viljandimaa koolid. 1. jaanuarist 1898 oli rahvakoolide direktor ametis igas kubermangus ning Põhja-Eesti koolid allusid Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktorile, Lõuna-Eesti ja Saaremaa koolid Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktorile. 1914. aastal oli nende järelevalve all Eestimaa kubermangus kaheksa, Liivimaa kubermangus 17, Kuramaa kubermangus 14 linnakooli. Rahvakoole oli Liivimaal 1605, Kuramaal ja Eestimaal kokku 1112 kooli.[1] Rahvakoolide direktorid allusid ikka Riia õpperingkonna kuraatorile ning rahvakoolide direktorite ametikohad kaotati 1918. aasta jaanuaris seoses Riia õpperingkonna tegevuse lõpetamisega.[2]
1904. aastal kuulusid Riia õpperingkonna haldusalasse Liivimaa kubermangus järgmised õppeasutused:[3]
- 1) Gümnaasiumid:
- Arensburgi Gümnaasium
- Miitavi Nikolai Gümnaasium
- Miitavi Gümnaasium
- Pärnu Gümnaasium
- Riia Aleksandri Gümnaasium
- Riia linna Gümnaasium
- Riia keiser Nikolai I Gümnaasium
- Tallinna Aleksandri Gümnaasium
- Tallinna keiser Nikolai I Gümnaasium
- Tartu Gümnaasium
- Rudolf von Zeddelmanni Poeglaste I järgu Õppeasutus
- 2) Progümnaasiumid:
- 4-klassiline Polangeni progümnaasium
- 3) Reaalkoolid:
- Liibavi linna reaalkool
- Miitavi reaalkool
- Riia linna reaalkool
- Riia keiser Nikolai I Reaalkool
- Tallinna Peetri Reaalkool
- Tartu Reaalkool
- 4) Õpetajate seminarid:
- Balti õpetajate seminar (Прибалтийская учит. семинар) Kuldīgas
- Tartu õpetajate seminar
- Valmiera õpetajate seminar
Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893
| Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|
.jpg) |
Friedrich Maximilian von Klinger (1751−1831) | kindralmajor (a-st 1811 kindralleitnant) | ||
 |
krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) Karl Christoph von Lieven (1767−1844) | kindralleitnant (a-st 1827 jalaväekindral) | ||
 |
vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779−1863) | kindralleitnant | ||
 |
Gustav von Craffström (1784−1854)[4] | kindralleitnant (a-st 1850 jalaväekindral) | ||
| Georg Friedrich von Bradke (1796−1862) | salanõunik (a-st 1860 tõeline salanõunik) | |||
 |
krahv Alexander Friedrich von Keyserling (1815−1891) | tõeline riiginõunik (a-st 1866 õuemeister) | ||
| Pjotr Karlovitš Žerve (Gervais) (1832−1890) | tõeline riiginõunik (a-st 1874 salanõunik) | |||
 |
Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916) | tõeline riiginõunik (a-st 1879 salanõunik) | ||
 |
Mihhail Nikolajevitš Kapustin (1828−1899) | salanõunik | ||
 |
Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899) | salanõunik |
Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918
| Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|
|
Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899) | salanõunik | ||
 |
Aleksandr Nikolajevitš Švarts (1848−1915) | salanõunik | ||
 |
Pjotr Petrovitš Izvolski (1863−1928) | kolleegiuminõunik (a-st 1903 riiginõunik), kammerhärra | ||
 |
Grigori Konstantinovitš Uljanov (1859−1912) | riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik) | ||
 |
Sergei Mihhailovitš Prutšenko (1868−1920) | kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1911) | ||
 |
Aleksei Ivanovitš Štšerbakov (1858−1944) | kammerhärra, tõeline riiginõunik | ||
 |
Vladimir Grabar (1865−1956) | tõeline riiginõunik |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
