Tallinna vaekoda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna vaekoda oli Tallinnas 16. sajandil rajatud vaekoda, mis asus aadressil Raekoja plats 9.[1]
1554–1555. aastal Raekoja platsi loodenurka ehitatud vaekoda oli varaseim renessanssehitis Tallinna all-linnas. Hoonet nimetati algselt suureks ehk uueks vaekojaks, eristamaks seda varasemast, raeapteegi kohal asunud vaekojast. See oli kaupade kaalumiskoht Suure turu juures ning seda kasutati ka muuks otstarbeks.[1] 1558. aastal ehitati vaekotta väike vahtkonnaruum.
Tallinna vaekoda oli trapetsikujulise põhiplaaniga, kahekorruseline, keldri ja kõrge kelpkatusega paekivihoone.
1583. aastast kasutati vaekoda ka linna veinikeldrina.[1]
Vae- ehk kaalukoda oli linna tähtsaim kaubandusasutus: seal kaaluti linna sisse- ja väljaveetavat kaupa ning kontrolliti selle kvaliteeti, kaaluti ja pakiti kottidesse soola ja vilja.
1780. aasta paiku vaekoja põhjaküljele püstitatud ühekorruseline pritsikuur lammutati 1930. aastal.
19. sajandi algul ühendati vaekoja ja pritsikuuri hooned kitsa vaheehitisega ja vaekoja külge ehitati mitmesuguseid poeruume ja muid juurdeehitisi. Pritsikuuri (aadressiga Raekoja plats 7) ruume üüris Tallinna linn välja poeruumideks (Fritz Tambergi (1842–1927) lillekauplus, Jürgensi habemeajamistöökoda). Vaekojas tegutses M. Szewczyki lillekauplus.
1918. aastal omandas Raekoja platsi põhjaküljel tegutsenud riidekaupmees Ivan Jegorow kaks maja Pika, Mündi, Kinga ja Teenri tänava vahelises kvartalis, seejärel laiendas ta oma valdusi peaaegu tervele kvartalile ning püstitas sinna moodsa hooneteansambli – Jegorovi maja[1] (Raekoja plats 8).
1929. aastal saavutas Ivan Jegorov vaekoda ümbritsenud Teenri ja Kinga uulitsa vahel asunud kaubamaja vanade juurdeehitiste (pritsikuuri, klosettide ja ladude) ning hilisemate inetute juurdeehitiste ja poekeste lammutamise[2].
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Juuli 2020) |
Põles märtsipommitamises, hiljem varemed lammutati.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
