Tallinna Niguliste kogudus

Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.

Pärast Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) asutamist 1919. aastal rajati Saksa praostkond. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal Oleviste, Niguliste ja Toomkogudus.

Tallinna Niguliste kirik

Viimasel jumalateenistusel 16. mail 1940 ütles Curt Hausen: "Jumal on kõikjal ja tema viimne tahe ja olemus on rahu. Rahu olgu siia jääjaile ja sinna asujaile."

Niguliste kirik taastamist, pärast 1944. aasta märtsipommitamis alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina, mitte tegevkirikuna.

Niguliste saksa koguduse pastorid

• 1523– , Johann Lange, Tallinna Niguliste koguduse kirikuõpetaja^[1]
• 1532–1536^[viide?], Simon Wanradt, Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja
• 1556–1558^[viide?], Johann Hobbing, Niguliste koguduse pastor
• 1600–1603^[2], Lambert Kemmerling, Niguliste koguduse pastor
• Johann Knopius (Johannes Cnopius, Tallinna Niguliste kiriku pastor
• 1632– , Erich von Beeck, Niguliste koguduse pastor
• Heinrich Arningk (1610 Osnabrück –1662), Tallinna Niguliste kiriku ülempastor^[3] ja Tallinna gümnaasiumi rektor^[4]
  • 1650–1657, Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon^[5]
• 1671– , Gottfried Stecher, Niguliste koguduse pastor
• 1663–1680^[6], Gotthard von Renteln, Niguliste koguduse pastor
• 1710, Christian Kelch, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor
• 1710–1721, Arnold von Husen, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja
• 1721–1734, Georg Günther Tunzelmann, Niguliste koguduse pastor
• 1754..., Johann David Gebauer (1729–1792), Niguliste koguduse pastor^[7], Tallinna linnakonsistooriumi assessor
  • 1775– , Joachim Friedrich Hartmann, diakon
  • Carl Johann Korb (1792–1832), adjunkt^[8]
• 1809–1842^[viide?], Johann Bernhard von Gebhardt, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja
  • 1834–1853, Johann Christian Luther, Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja
• 1855–1885, Justus Nicolaus Ripke, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja
• 1885–1909, Ferdinand Justius Luther, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor
  • 1896–1932, Adolf Oskar Undritz, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja
• 1909–1939, Konrad von zur Mühlen, VELK ja E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja E.E.L.K. Saksa praostkonna praost 1921–1939
  • 1933–1939, Robert Walter, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja

Tallinna Niguliste kogudus

• 1940–1941, Hans Kubu, E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, 1935–1941 Tallinna praostkonna praost

Pärast E.E.L.K. saksa praostkonna ja koguduste likvideerimist moodustati endisest Tallinna Jaani koguduse III pihtkonnast 1940. aastal, EELK Konsistooriumi 17. juuli 1940 otsusega uus Tallinna praostkonna, EELK Tallinna Niguliste kogudus^[9], Tallinna Niguliste koguduse õpetajaks nimetati Hans Kubu, vabastades ta Tallinna Jaani koguduse 3. pihtkonna õpetaja ametist. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist kasutas kogudus Tallinna toomkirikut^[10].

Vaata ka

• Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud

Viited

1. Max Saar, Kuidas saabus usupuhastus Eestisse, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 19 oktoober 1967, lk 4
2. Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, TUNA 3 / 2017, lk 30–44
3. Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, seite 42, Arninck oder Arning (Heinrich)
4. Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
5. Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon 1650-1657 pitser, Rahvusarhiiv
6. Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus „Oeh wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmad ommat“, linnaarhiiv.wordpress.com, 30 mai 2017
7. Gebauer, Johann David (1729-1792), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
8. Die Amtsträger der St. Olai-Kirche. A. Die Pastoren und Diakone, Aus dem Leben der St. Olai-Gemeinde, 1. Jahrgang Tallinn, 21. November 1938 Nr. 3, seite 3
9. Teadaanne koguduse asutamise kohta., Kiriku Teataja, 17 september 1940
10. Niguliste kogudusele ajutine kirik. Eesti Sõna. 24. mai 1944, nr. 119, lk. 3.