Suurlaht ehk Kellamäe laht on järv Saaremaal, idapoolne osa endisest Mullutu-Suurlahest. Laht kuulub Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonda.[1]
 |
See artikkel räägib järvest; laeva kohta vaata artiklit Suurlaht (laev) |
Suurlahe pindala on 5,4 km², millest veepeegel moodustab 5,392 km² ja saared 0,028 km². Sealse valgala pindala on 54,1 km².[1]
Suurlaht on looduslik soolatoiteline[1] mageveeliste omadustega veekogu, mis on eraldunud Läänemerest võrdlemisi ammu. Sealne veevahetus toimub viis korda aastas.[2]
Lahe vesi on rohekaskollane ja põhjani läbipaistev, keskmine sügavus on 1,2 m, suurim sügavus aga 2,7 m. Veekogu pH-tase on kõrge (9,57), kuid sealne hapnik pole üleküllastunud.[2]
Kuigi Suurlahe vesi on mage, on seal rohkelt sulfaate ja kloriide, mis näitavad merevee lähedust ja mõju. Samuti on suurenenud veekogu lämmastikusisaldus.[2]
Suurtaimestik
Omavahelise ühenduse tõttu on Suurlahe ja Mullutu-Suurlahe suurtaimestik väga sarnased. Kaldaveetaimede kõige levinumad liigid on näiteks harilik pilliroog (Phragmites australis) ja lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), millest viimane on looduskaitse all. Veesiseses taimestikus on tüüpilisimad mändvetikad (Charophyta), kaldaäärses vees leidub ka niitjaid vetikaid (Cladophora glomerata). Kaitsealustest liikidest kuulub veesisese taimestiku hulka nõtke näkirohi (Najas flexilis). Ujulehtedega taimestik piirkonnas puudub.[2]
Kalastik
Suurlahe kalastikus on esindatud mitmeid liike, sh röövkalu. On leitud näiteks nii viidikaid (Alburnus alburnus), kiisku (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus), linaskeid (Tinca tinca L.) ja mudamaime (Leucaspius delineatus) kui ka roosärgi (Scardinius erythrophthalmus), hauge (Esox lucius) ja ahvenaid (Perca fluviatilis). Ahven on ühtlasi veekogu arvukaim liik. Planktontoidulistest kaladest leidub rohkem viidikaid.[2]
Zooplankton
Zooplanktoni arvukus Suurlahes on suur, kuid liigivaene. Võrreldes teiste rannajärvedega leidub veekogus keskmisest rohkem koorikloomaliike, kuid arvukuse poolest domineerivad hoopis keriloomad (Rotifera ehk Rotatoria). Näiteks leidub lahes palju liigi Keratella tecta isendeid, mille suur levik viitab veekogu halvale seisundile.[2]
Linnustik
Piirkonnas leidub ka mitmeid linde, kellest paljud on looduskaitse all. Näiteks on arvatud Eesti looduskaitse II kategooriasse hüübid (Botaurus stellaris) ja väikekajakad (Larus minutus, Hydrocoloeus minutus). III kategooriasse kuuluvad roo-loorkullid (Circus aeruginosus), punajalg-tilderid (Tringa totanus), rooruiged (Rallus aquaticus) ja sookured (Grus grus).[2]
Suurlaht kuulub nii Mullutu-Loode linnuala kui ka Mullutu-Loode loodusalana Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku. Eestist korraldatakse territooriumi kaitset samanimeliste hoiualade kaitsekorra sätete järgi.[2]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
