Surnumeri

Surnumeri (heebrea keeles ים המלח Yam HaMelaẖ 'soolameri', araabia keeles البحر الميت‎ al-Baḥr al-Mayyit 'soolameri') on soolajärv Lähis-Idas.

Surnumeri
Valgla maad	Jordaania  Iisrael
Sissevool	Jordani jõgi
Pindala	600 km²
Pikkus	67 km
Laius	18 km
Kaldajoone pikkus	135 km
Suurim sügavus	316 m
Maht	128 km³
Kõrgus merepinnast	−422 m[1]
Koordinaadid	31° 31′ N, 35° 29′ E

Järve soolsus on 340‰.

Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal.

Kliima

Sademeid langeb 25–50 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Surnumeri troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Surnumeri BWh kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab palavus ja vähe sademeid ehk kõrbekliima. Talvel järv ei külmu.

Geoloogia

Inimene püsib Surnumeres raskusteta veepinnal

Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, mida tuntakse ka akronüümi DST kaudu (Dead Sea Transform), mis tõlkes tähendaks Surnumere transformset murrangut. Murrang on vasakukäeline ehk Araabia laam liigub Aafrika laama suhtes põhja poole. Murrang moodustus Miotseenis. DST ühendab laamadevahelist lahknemispiiri Punases meres orogeense vööndiga ehk kokkusurvevööndiga Türgis. Kaks laama on piki seda piiri üksteise suhtes tänaseks nihkunud 105 kilomeetrit. DST on mõnevõrra sarnane teise kuulsa maismaalise transformse murrangu – San Andrease murranguga, kuid erineb selle poolest, et laamad mitte ainult ei nihku üksteise suhtes, vaid liiguvad pisut ka teineteisest eemale (ilmselt Punase mere basseini laienemisest tulenevate venituspingete mõjul), mis võimaldabki nn lahtitõmbebasseinide (inglise pull-apart basin) tekke. Sellised rombikujulised basseinid moodustavad aheliku piki murrangut ning on Surnumere põhjaks.

Transformsete murrangutega on seotud tugevate, kuid suhteliselt madalafookuseliste maavärinate esinemine. Et tugevat maavärinat pole antud piirkonnas kaua olnud, oletavad seismoloogid selle peatset toimumist. Ka Soodom ja Komorra hävisid geoloogide arvates just maavärina ning võimalik, et sellega seotud pinnase vedeldumise (inglise liquefaction) tagajärjel.

Elustik

Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstremofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi.

Ajalugu

Piibli järgi on Surnumeri ujutanud üle Siddimi oru. Seal asusid Soodom, Gomorra, Adma ja Seboim, kuni nad hävitati põleva väävli sadamisega taevast elanike pattude tõttu.

Viited

1. "Long-term changes of the Surface Level" (inglise keeles). Israel Oceanographic and Limnological Research.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)^{[alaline kõdulink]}

Välislingid

• Grandioosne projekt Surnumere päästmiseks