From Wikipedia, the free encyclopedia
Sojaõli on taimeõli, mida ekstraheeritakse sojaoa seemnetest.[1] Sellel õlil on sageli kas tumekollane või õrnalt rohekas värvus.[2] Sojaõli koosneb viiest rasvhappest (palmitiin-, steariin-, oleiin-, linool- ja linoleenhape).[3]
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Sojaõli on võimalik kasutada toiduvalmistamiseks mitmel viisil (praadides, küpsetades, röstides, frittides).[1]
.jpg)
Sojaõli kasutatakse paljudes tööstusharudes, kuid peamiselt toiduainetööstuses toiduõlina, salatikastmetes, margariini valmistamiseks, et anda küpsetistele pehmust, emulgeeriva ainena, et valmistada krõbedaid koorikuid, vahvleid, kreekereid, leibu jne. Samuti on sojaõli kasutusel majoneesi- ja grillkastmetes ning frittimisel.[4]
Sojaõlist saab toota keskkonnasõbralikke pestitsiide, värve, vaike, fungitsiide, plastmaterjale, määrdeaineid, biodiislikütust, seepe, kosmeetikume, toitu ja jooke.
Sojaõli kasutatakse nahahooldusseerumite, -geelide ja -vedelike koostisosana. Sojaõli kandmine nahale aitab säilitada naha niiskusesisaldust, samuti kaitsta nahka ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahapõletike eest, sest sisaldab rikkalikult E-vitamiini. Peale selle, et E-vitamiin võimaldab kaitsta nahka kahjustuste eest, aitab see ka ravida teatud nahahaigusi, näiteks aknet ja atoopilist dermatiiti.[5]
Sojaõli tootmiseks sojaoad purustatakse, reguleeritakse niiskusesisaldust ja kuumutatakse 60–88 °C-ni. Purustatud oad rullitakse helvesteks ja ekstraheeritakse heksaanilahusega. Seejärel õli rafineeritakse, segatakse eri otstarbeks ja vahel hüdrogeenitakse. Nii vedelaid kui ka osaliselt hüdrogeenitud õlisid müüakse taimeõlina või kasutatakse töödeldud toitude koostises. Suurem osa jäägist kasutatakse loomasöödana.[6]
Kõige tavalisem ekstraheerimismeetod on eelpressimine, mis tähendab õli osalist eraldamist enne keemilist ekstraheerimist. Sel viisil saadud kook purustatakse ja saadetakse jahvatamiseks, misjärel see ekstraheeritakse orgaaniliste lahustite abil.[7]
Aastatel 2018–2019 toodeti kogu maailmas ligikaudu 62 miljonit tonni sojaõli, mis tegi sellest ühe levinuma toiduõli maailmas.[1]
| Aasta | Toodang
(mln t) |
|---|---|
| 2019/20 | 56,728 |
| 2018/19 | 55,848 |
| 2017/18 | 55,165 |
| 2016/17 | 53,720 |
| 2015/16 | 51,559 |
| 2014/15 | 49,322 |
| 2013/14 | 45,245 |
Sojaõli suitsemispunkt on üsna kõrge, ligikaudu 450 °F (230 °C). Tänu kõrgele suitsemispunktile sobib sojaõli kasutada nii küpsetamisel, praadimisel, röstimisel kui ka pruunistamisel, kuna see talub kõrget temperatuuri ilma lagunemata.[1]
| Õli | Suitsemispunkt | |
|---|---|---|
| Avokaadoõli | 375–400 °F | 190–205 °C |
| Või | 350 °F | 175 °C |
| Rapsiõli | 400 °F | 205 °C |
| Kookosõli | 350 °F | 175 °C |
| Maisiõli | 450 °F | 230 °C |
| Viinamarjaseemneõli | 390 °F | 195 °C |
| Searasv | 370 °F | 185 °C |
| Oliiviõli (Extra Virgin) | 325–375 °F | 165–190 °C |
| Oliiviõli (rafineeritud) | 465 °F | 240 °C |
| Maapähkliõli | 450 °F | 230 °C |
| Saflooriõli | 510 °F | 265 °C |
| Seesamiõli | 350–410 °F | 175–210 °C |
| Sojaõli | 450 °F | 230 °C |
| Päevalilleõli | 440 °F | 224 °C |
| Taimeõli | 400–450 °F | 205–230 °C |
Sojaõlis leidub rohkelt oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid. Sojaõli sisaldab umbes 15% küllastunud, 24% monoküllastumata ja 61% polüküllastumata rasvhappeid, millest 53,2% moodustab linoolhape, samas kui linoleenhappe sisaldus on umbes 7,8%. USA toidu- ja toitumisamet soovitab täiskasvanud inimesel tarbida 8–9 mg alfatokoferooli ekvivalenti päevas. Arvestades, et 100 g sojaõliga valmistatud toit sisaldab 11 mg alfatokoferooli, sisaldaks üks teelusikatäis (u 14 g) sellist toitu 1,5 mg alfatokoferooli. Seega annaks sojaõli ühekordne tarbimine 15–20% täiskasvanule soovitatud kogusest päevas.[10]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
