Sealand
vürstiriigiks nimetatav institutsioon From Wikipedia, the free encyclopedia
Sealand on Põhjameres Suurbritannia ranniku lähedal mahajäetud rannakaitseplatvormil asuv vürstiriigiks nimetatav institutsioon, mis ei ole ühegi riigi poolt tunnustatud.
Sealand asub Fort Roughsi nimelisel rannakaitseplatvormil, mille teise maailmasõja ajal rajas Suurbritannia umbes 6 miili kaugusele Põhjamerre Ipswichi lähedale. Nimelt kardeti, et Saksamaa võib sealkandis lennukitelt või laevadelt paigaldada meremiine, mis muudaksid ohtlikuks Ipswichi sadamasse sõitmise. Platvorm koosnes pontoonidest alusest, millel oli kaks omavahel platvormiga ühendatud torni. See valmistati 1942, pukseeriti 11. veebruaril 1943 oma praegusele asukohale ja uputati seejärel samal päeval madalale merepõhjale nii, et enamik tornidest ja neid ühendav platvorm jäid veepinnast kõrgemale.
Kogu maailmasõja ajal oli Fort Roughsis 150–300 mehest koosnev sõjaväeüksus. Sõjaväeüksus viidi sealt ära alles tükk aega pärast sõda: viimane sõdur lahkus 1956. Seejärel jäi platvorm kasutuseta maha.
1960. aastatel hakkasid Euroopas levima piraatraadiojaamad, mis ei tahtnud alluda ühegi maa seadustele. Selleks, et vältida karistusi maksude maksmata jätmise eest, tuli paljudel raadiojaamadel mõte anda saateid eetrisse rahvusvahelistes vetes olevatelt platvormidelt. Arusaadavalt ei tohtinud need Euroopast väga kaugel olla, sest siis poleks raadiosaated Euroopas hästi kuulda. Seetõttu muutus Fort Roughs väärtuslikuks.
1967 hõivas Roughs Toweri Suurbritannia armee erumajor Paddy Roy Bates, kes hakkas sealt eetrisse andma Radio Essexit. See oli esimene piraatjaam, mis andis ööpäev läbi programmi eetrisse. Seda platvormi soovisid endale saada teisedki jaamad, mistõttu Bates endise sõjaväelasena võttis kasutusele ja seadis töökorda platvormile jäetud sõjatehnika.
14. augustil 1967 keelustas Suurbritannia raadiosaadete edastamise mitmesugustelt merre paigaldatud ehitistelt, sealhulgas Fort Loughs kuulus seaduses nimeliselt loetletud paikade hulka. 19 päeva hiljem, 2. septembril 1967 kuulutas Bates Roughs Toweri iseseisvaks riigiks Sealandi nime all. Iseennast kuulutas ta Sealandi pärilikuks vürstiks ja oma abikaasa Joani kuulutas ta vürstinnaks.
1968 püüdis Radio Caroline'i omanik Ronan O'Rahilly koos väikese rühma meestega Sealandi vallutada. Bates ja tema töötajad kasutasid ründajate vastu bensiinipomme ja relvi ning ajasid rünnaku nurja. Pärast seda tuli Briti merevägi korda looma ja Paddy Batesi poeg Michael Bates tulistas ka nende suunas hoiatuslasu. Batesid väitsid, et Briti sõjalaev oli tunginud Sealandi territoriaalvetesse. Seejärel Batesid vahistati ja neid süüdistati relvade ebaseaduslikus kasutamises. Kuid kohus otsustas, et Sealand asub rahvusvahelistes vetes ja seal ei saa sellepärast nõuda Briti seaduste järgimist. Batesid võtsid seda Sealandi iseseisvuse de facto tunnustamisena.
Batesid avaldasid Sealandi põhiseaduse, lipu, vapi ja hümni. Nad hakkasid ka Sealandi passe välja andma. Esimesed passid väljastati 1975 ja 1997. aastaks oli neid väljastatud hinnanguliselt 150 tuhat. 1997 tühistas Sealand kõik väljastatud passid, sest nende võltsimine oli liiga lihtne ja enamus Sealandi passidest oli järeletehtud.
1978. aasta augustis vallutas sakslane Alexander Achenbach, kes nimetas end ise Sealandi peaministriks, koos rühma Saksamaalt ja Hollandist pärit palgasõduritega Sealandi ja võttis Michael Batesi pantvangi. Rünnakus kasutasid nad koptereid ja kiirkaatreid. Paddy Bates oli tollal koos oma abikaasaga Inglismaal. Siiski õnnestus tal Sealand tagasi vallutada ning Achenbach ja tema palgasõdurid vangistada. Palgasõdurid lasti vabaks, aga Achenbachi kuulutasid Batesid riigireeturiks, sest tal oli Sealandi pass, ja nad mõistsid ta vangi niikauaks, kuni ta maksab ära 75 000 Saksa marga suuruse trahvi. Saksamaa, Hollandi ja Austria valitsused palusid Suurbritannia valitsusel sekkuda, aga viimane viitas 1968. aasta kohtuotsusele ja keeldus midagi ette võtmast. Saksamaa saatis oma Londoni saatkonnast ühe diplomaadi läbirääkimisi pidama. Pärast mitu nädalat kestnud läbirääkimisi vabastasid Batesid Achenbachi ja väitsid, et need läbirääkimised tähendasid Sealandi de facto tunnustamist Saksamaa poolt.
Pärast Saksamaale saabumist moodustas Achenbach Sealandi eksiilvalitsuse, mille veebisait tegutseb tänapäevani ja mis peab iseennast Sealandi seaduslikuks võimuks.
Kuni 1987 ulatusid Suurbritannia territoriaalveed 3 miili kaugusele rannikust. Sama laiadele territoriaalvetele pretendeeris Sealand. Sellest ei tekkinud konflikti, sest Suurbritannia ja Sealandi territoriaalveed ei puutunud teineteisega kokku. 1987 laiendas Suurbritannia oma territoriaalvete laiust 12 miilile. Seega asuvad nii Sealand kui tema väidetavad territoriaalveed täielikult Suurbritannia territoriaalvetes.
1999 loobus Paddy Bates vanuse tõttu Sealandi sisulisest juhtimisest ja kolis oma abikaasaga Hispaaniasse vanaduspõlve veetma. Michael Batesi nimetasid nad printsregendiks. Michaeli poega Jamesi nimetatakse kuninglikuks printsiks. Paddy Bates suri 9. oktoobril 2012.
Sealandi deviis on E mare libertas (ladina keeles 'vabadus merest').
Sealandi riigihümni autor on Londonis elanud Basil Simonenko ja sellel ei ole sõnu.
Sealandi rahaühik on Sealandi dollar, mis on seotud USA dollariga.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
