Varas seaduses[1] ehk õigustmõistev varas[2] (Venemaa pätislängis ka seaduslik varas; vene keeles вор в законе) ehk aus varas[viide?] (vene keeles честный вор) on professionaalse kurjategija kõrgeim "seisus" Venemaal ja venekeelses diasporaas endise NSV Liidu aladel ja mujal maailmas.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2015) |
Nimetuse вор в законе (otsetõlkes 'varas seaduses') ligilähedane tähendus on: 'varas, kes järgib seadust', st kurjategija, kes kuuletub varaste koodeksile.
Nimetus tekkis NSV Liidu venekeelses kuritegelikus subkultuuris. Ehkki seda on peetud vaid Venemaale omaseks ja mujal maailmas analooge mitteomavaks nähtuseks,[3] on vargaid seaduses nimetatud ka vene ristiisadeks.
Seaduslike varaste kriminaalne subkultuur kujunes NSV Liidu kinnipidamisasutustes 1930.–1950. aastail. Subkultuuri keskne mõiste on varas (вор, vor), millega tähistatakse elukutselist kurjategijat, kes järgib varaste maailma norme ja traditsioone ja on kuritegeliku elulaadi aktiivne propageerija. Reeglitest ja rituaalidest kinnipidajaid nimetati ka seadusetundjateks (законники, zakonniki). Kriminaalse subkultuuri esindajaid nimetati varasteks ennekõike sellepärast, et enamik neist olid algselt salajasi vargusi toime pannud taskuvargad ja taskuvargaid peetakse kõrgeima kvalifikatsiooniga elukutselisteks kurjategijateks.
Staatusega kaasnevaks kurioosumiks on nõue, et varga seisusse tõstetud isik ei tohi eitada ega varjata oma kuuluvust seaduslike varaste seisusse[viide?].
Seadusliku varga osaks on juhtida kriminaalse maailma asju ja lahendada seal ettetulevaid tülisid.[2] Harilikult on nende pidada ka ühiskassa (общак, obštšak).[2]
Vargad seaduses ei ole ühtne kriminaalne grupeering – nende keskel toimub erinevate rühmituste, nagu "seadusetundjad", "mustad" ja "punased", "slaavlased" ja "kaukaaslased", "ruutud" ja "potid", vaheline lakkamatu võitlus võimu pärast –, kuid just nemad täidavad Venemaal koordineerivat funktsiooni, mis tagab organiseeritud kuritegevuse süsteemi stabiilsuse[4].
NSV Liidus püüti seaduslike varastega võidelda 1950. ja 1960. aastail, kus drastilisi meetmeid kasutades see eelkõige kinnipidamiskohtades ka õnnestus – seaduslikud vargad koondati üksikuisse kinnipidamiskohtadesse (nt eriti range režiimiga vangla Valge Luik, Белый лебедь).
NSV Liidu ja Venemaa tunnustatud organiseeritud ja professionaalse kuritegevuse eksperdi Aleksandr Gurovi hinnangul koondus organiseeritud kuritegevus eeskätt Nõukogude Liidu lõunapiirkondadesse ja metropolidesse. Organiseeritud kuritegevuse leviku seisukohalt paistsid silma Usbekistan, Tadžikistan, Türkmenistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Aserbaidžaan, Armeenia, Kabardi-Balkaaria ja Põhja-Osseetia, Habarovski ja Krasnodari krai, Moskva linn ning Moskva oblast, Rostovi oblast, Irkutski oblast, Kaasani linn ja Tatarstan, Odessa oblast ning Dnepropetrovski oblast.
Mujale endise NSV Liidu aladele, peamiselt Moskvasse, on siirdunud hulgaliselt seaduslikke vargaid, kriminaalseid autoriteete ja teisi professionaalseid kurjategijaid kahest Gruusia suurimast linnast, Thbilisisist ja Khuthaisist.[5]
Seadusliku varga tiitel võidakse anda kurjategijaile, kes vastavad kuritegelikus subkultuuris kehtivatele nõudmistele: omavad mõjuvõimu ("autoriteeti") oma käitumise ja tegevusega, on kohtulikult karistatud ning kelle kandidatuur on kinnitatud teiste seaduslike varaste poolt varaste kokkutulekul (воровская сходка, vorovskaja shodka). Seaduslike varaste kokkutulekul järgneb kandidaadi heakskiitmisele tema nn "kroonimine" (коронование, koronovanije).
Seoses Nõukogude Liidus organiseeritud kuritegevuses 1980.–1990. aastail toimunud muutustega teisenesid ka nõuded seaduslikuks vargaks kroonimisel. Seaduslikuks vargaks võidi kinnitada isikuid, kellel ei olnud piisavalt "teeneid" kuritegeliku eluviisi propageerimisel ja viljelemisel, kuid kes omasid suurt mõjuvõimu nende käsutuses olevate kriminaal- ja majanduskuritegude toimepanemise teel saadud finantsvahendite tõttu. Selline "krooni ostmine" oli eriti levinud Kesk-Aasiast ja Kaukaasiast pärit kurjategijate seas, mistõttu seda liiki vargaid nimetati "apelsinideks".
| 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2010[7][8][9][10] |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1200 | 1280 | 1420 | 1480 | 1500 | 1560 | 1106 | 149 |
Seadusliku varga staatus ei ole eluaegne. Juhul kui "varga" seisusse tõstetud isik paneb toime tema seisusega mittesobivaid tegusid, on võimalik järjekordsel "seaduslike varaste" kokkutulekul see isik tiitlist ilma jätta. Selle kohta saadetakse laiali kokkutuleku poolt allkirjastatud teatis teistele varastele (малява, maljava).
Vargaseisusest väljaarvamise põhjuseks võivad olla:
- tugev sõltuvus narkootilistest ainetest, millega kaasneb võimetus olla usaldusväärne ja sõnapidav staatuse hoidja;
- esildise tegemine riigiasutustesse (näiteks kinnipidamiskohast enneaegselt vabanemiseks; või kahjunõude esitamine tsiviilkohtule), mida hinnatakse kui riigivõimu tunnistamist, mis on aga vastuolus "varastele" esitatavate põhinõudmistega;
- osalemine kriminaalmenetluses ja ütluste andmine menetluse käigus;
- avalik esinemine massiteabevahendites ja oma isiku afišeerimine.
|
|
- Seaduslikud vargad, (Воры в законе) 1988, Gorki-nimeline stuudio, režissöör Juri Kara;
- Seaduslikud vargad, (Thieves by Law, Hispaania/Iisraeli/Saksa 2010) dokumentaalfilm, režissöör Alexander Gentelev[12],[13]. Dokumentaalfilmi peaosades: Alimžan Tohtahhunov (Алимжан Тохтахунов)[14],[15] Leonid Bilunov (Macintosh) ja Vitali Djomotška;
- Venemaa organiseeritud kuritegevus
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
