Jacobsoni elund[1] ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund[2] ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.[3] Elund on embrüo staadiumis olemas kõikidel tetrapoodidel.
Asend
Elundi asend loomaliigiti ja indiviiditi võib varieeruda:
- tetrapoodidel paikneb Jakobsoni elund ninaõõnes
- soomuselistel (sisalikud ja maod) avanevad elundid paariliste avadena suulaes.
Morfoloogia
Elundi morfoloogia erineb loomaliigiti ja ka indiviiditi, nii on mõõdetud pruun-harjasvöölasel (Chaetophractus villosus) toruja elundi pikkuseks 18 mm[4], veisel ja hobusel 15–20 cm.[5]
Anatoomia ja füsioloogia
Jakobsoni elundit, mille aktiivsus ja osalemine organismide igapäevaelus võib varieeruda, loetakse loomadel oluliseks haistmiselundiks. Elundis paiknevad sensoorsed neuronid töötlevad keemilisi stiimuleid. Elundis elunevate neuronite aksonid ühenduvad haistmissibulaga ja edastatakse amügdalasse ja amügdala saadab impulsid hüpotalamusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimiseks. Sahkluu-ninaelund on nii sekretoorne kui sensoorne elund.
Funktsioonid
Sahkluu- nina elundi rolli seostatakse mokapööritamisreaktsiooniga. Elundi postnataalseks bioloogiliseks funktsiooniks loetakse kemikaalide (näiteks feromoonide) kaudu suhtlemist sama liigi eri indiviidide vahel. Bioloogilist suhtlemist abistava elundina on elundil ka oluline roll aktiivsete seksuaalpartnerite, saakloomade ja ka pesapaiga leidmisel, toidu neelamisel jms.[6]
Roomajatel
Madudel
Madudel moodustavad sahkluu-nina elundi kaks avaust suuõõnde (suulaes) koos sahkluu ja haistmisel osalevate närvilõpmetega ning vastavate rakkudega vomeronasaalse süsteemi.
Vomeronasaalne elund täidetakse nõrega, silmapiirkonnas paikneva Harderi näärme ja süljenäärmete kaudu.
Maod töötlevad liikudes aktiivselt ümbruskonnast saadud informatsiooni tuues kaheharulise keelega õhuosakesi suuõõnde. Lõhnaainetega sekreet tõmmatakse sahkluu-ninaelundisse ja edasi peaaju vastavatesse osadesse.
Madudel igapäevaelus on elundil tähtis roll saakloomade ning pesapaiga leidmisel ja ka isaste madude seksuaalsel käitumisel, tuvastamaks vastuvõtlikke vastassoost partnereid.[7][8]
- 1942. aastal mõõdeti katsete käigus ühe hariliku rästiku (Vipera berus) Jakobsoni elundi pikkuseks 1 mm.[9]
Katsed kinnipüütud isaste harilike rästikutega näitasid, et kui neil tuimastada või lõigata läbi sahkluu-nina närv, muutub isasrästikute käitumine: nad ei suuda enam "jälgi ajada" ja on paaritumise vastu ükskõiksed.[10]
Imetajatel
Inimestel
Jakobsoni elundit loetakse vomeronasaalse süsteemi elundiks.
Ajaloolist
Elundi esmaavastajaks inimesel peetakse Taani botaanikut ja anatoomi Frederik Ruyschi (1638–1731). Hiljem (1809) teatas Taani arst Ludwig Lewin Jacobson (1783–1843) Danske Videnskabernes Selskabis elundi uuest avastamisest imetajatel.[11]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
