Ninaõõs

Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.^[1] Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt.

Ninaõõne anatoomia, morfoloogia, tsütoloogia, füsioloogia ja patoloogia erinevad nii liigiti kui ka indiviiditi.

Nina vahesein

Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik.

Ninakarbikud

 Pikemalt artiklis ninakarbikud

Ninaõõne külgmisel seinal on kummalgi pool kolm luulist ninakarbikut^[1]:

• ülemine ninakarbik (concha nasalis superior),
• keskmine ninakarbik (concha nasalis media),
• alumine ninakarbik (concha nasalis inferior) (selle all avaneb pisarakanal).

Ninakäigud

 Pikemalt artiklis ninakäigud

Ninakäigud, mis paiknevad ninakarbikute all, jagavad ninaõõne omakorda kolmeks:

• ülemine ninakäik,
• keskmine ninakäik,
• alumine ninakäik.

Ninaõõne sisesein

Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest sisaldab rohkesti limanäärmeid ja veresooni. Limaskest on paks ja tursub kergesti ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne).

Ninaõõne tagaosa siseseinal paikneb haistmisepiteel.

Roomajatel

Madudel

Veelise eluviisiga madudel paiknevad ninaõõne ees ninasõõrmed, mis on varustatud isesuletavate ringiliste klappidega ja klapilaadeste kilbistega (veemadulased), mis sulgevad nii nina kui ka suu kui nad vee all ujuvad. Lisaks paiknevad merevees elavatel madudel ninaõõnes ninanäärmed (inglise keeles salt glands), mille kaudu liigne sool väljutatakse.

Inimesel

Asend

Eest on ta avatud ninasõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete ehk koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked.

Ninaõõs on ühendatud koljuluude (ülalõua-, otsmiku-, kiil- ja sõelluus) õhkusisaldavate urgetega. Ninakõrvalurked on limaskestaga kaetud õhuruumid mis osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks.

Vaata ka

• nina
• ninahaigused
• ninaõõne histoloogia