From Wikipedia, the free encyclopedia
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.[1] Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2008) |
Ninaõõne anatoomia, morfoloogia, tsütoloogia, füsioloogia ja patoloogia erinevad nii liigiti kui ka indiviiditi.
Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik.
Ninaõõne külgmisel seinal on kummalgi pool kolm luulist ninakarbikut[1]:
Ninakäigud, mis paiknevad ninakarbikute all, jagavad ninaõõne omakorda kolmeks:
Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest sisaldab rohkesti limanäärmeid ja veresooni. Limaskest on paks ja tursub kergesti ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne).
Ninaõõne tagaosa siseseinal paikneb haistmisepiteel.
Veelise eluviisiga madudel paiknevad ninaõõne ees ninasõõrmed, mis on varustatud isesuletavate ringiliste klappidega ja klapilaadeste kilbistega (veemadulased), mis sulgevad nii nina kui ka suu kui nad vee all ujuvad. Lisaks paiknevad merevees elavatel madudel ninaõõnes ninanäärmed (inglise keeles salt glands), mille kaudu liigne sool väljutatakse.
Eest on ta avatud ninasõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete ehk koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked.
Ninaõõs on ühendatud koljuluude (ülalõua-, otsmiku-, kiil- ja sõelluus) õhkusisaldavate urgetega. Ninakõrvalurked on limaskestaga kaetud õhuruumid mis osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.