From Wikipedia, the free encyclopedia
STS-116 oli Space Shuttle'i programmi 117. ja kosmosesüstik Discovery 33. missioon.[1] Discovery startis 10. detsembril 2006 ning see oli esimene öine start pärast novembris 2002 toimunud missiooni STS-113.[2]
STS-116 start | |
Missiooni tüüp | ISS-i kooste missioon |
---|---|
Operaator | NASA |
COSPAR ID | 2006-055A |
SATCAT | 29647 |
Missiooni kestus | 12 päeva 20 tundi 44 minutit 16 sekundit |
Läbitud vahemaa | 8 500 000 km |
Kosmoseaparaadi omadused | |
Kosmoseaparaat | kosmosesüstik Discovery |
Stardimass | 120 413 kg |
Maandumismass | 102 220 kg |
Meeskond | |
Meeskonna suurus | 7 |
Meeskonna liikmed |
Mark Polansky William Oefelein Nicholas Patrick Robert Curbeam Christer Fuglesang Joan Higginbotham |
Stardimeeskond | Sunita Williams |
Maabumismeeskond | Thomas Reiter |
Missiooni algus | |
Stardi aeg | 01.47.35, 10. detsember 2006 (UTC) |
Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39B |
Missiooni lõpp | |
Maandumise aeg | 22.32.00, 22. detsember 2006 (UTC) |
Maandumispaik | Kennedy Kosmosekeskus |
Orbiidi elemendid | |
Taustsüsteem | geotsentriline orbiit |
Režiim | Maa-lähedane orbiit |
Peri | 326 km |
Apo | 358 km |
Orbiidi kalle | 51,6 kraadi |
Tiirlemisperiood | 91,37 min |
Viga: kohustuslik argument "apsiid" on täitmata | |
Põkkumine Rahvusvahelise Kosmosejaamaga | |
Põkkumisvärav | Destiny |
Põkkumise aeg | 11. detsember 2006, 22:12 (UTC) |
Lahti põkkumise aeg | 19. detsember 2006, kell 22:10 (UTC) |
Põkkumise kestus | 7 päeva 23 tundi 58 minutit |
Vasakult: Curbeam, Oefelein, Patrick, Higginbotham, Williams, Polansky, Fuglesang |
Missioon viis Rahvusvahelisse Kosmosejaama P5 sõrestiku, mistõttu ehitati ümber jaama elektrisüsteem.[3] Lisaks vahetas missioon jaama meeskonda, viies jaama Sunita Williamsi ja tuues tagasi Thomas Reiteri.[4] STS-116 oli hästi kajastatud Rootsis, sest Discovery pardal viibis Christer Fuglesang, kellest sai Rootsi ja Skandinaavia esimene astronaut.
STS-116 oli viimane süstikumissioon, mis startis Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksi 39B stardiplatvormilt, sest NASA alustas Constellationi programmi raames selle kohandamist Ares I startideks. Stardiplatvormi kasutati veel STS-400 missiooni tarbeks, mis oleks startinud juhul kui missiooni STS-125 kosmosesüstik poleks saanud Maale naasta.[5]
Pärast missiooni viidi Discovery korralisse hooldusesse ja see ei lennanud kuni missioonini STS-120, mis startis oktoobris 2007.
Amet | Stardil | Maandumisel |
---|---|---|
Komandör | Mark Polansky Teine kosmoselend | |
Piloot | William Oefelein Ainus kosmoselend | |
1. missiooni spetsialist | Nicholas Patrick Esimene kosmoselend | |
2. missiooni spetsialist | Robert Curbeam Kolmas ja viimane kosmoselend | |
3. missiooni spetsialist | Christer Fuglesang ESA Esimene kosmoselend | |
4. missiooni spetsialist | Joan Higginbotham Ainus kosmoselend | |
5. missiooni spetsialist | Sunita Williams Esimene kosmoselend | Thomas Reiter ESA Teine ja viimane kosmoselend |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.