Sõrmus

Sõrmus on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) sõrmeehe.

See artikkel räägib ehtest, perekonnanime kohta vaata artiklit Sõrmus (perekonnanimi)

---

Hõbesõrmus Rooma keisririigi ajast

Sõrmused võivad olla valmistatud mitmesugustest materjalidest: puidust, luust, kivist, metallist, klaasist, vääriskivist, plastist jne. Need võivad olla kaetud vääriskividega (teemant, rubiin, safiir või smaragd), kuid ka muud tüüpi kivi või klaasiga. Sõrmuseid kantakse kaunistuseks või elutaseme näitamiseks, lisaks on sõrmustel sümboolsed funktsioonid, mis näitavad abielu, erakordseid saavutusi, kõrget staatust või autoriteeti, mingisse organisatsiooni kuulumist ja muud sarnast.

Ajalugu

Kuldsõrmus varakeskajast

Erinevatest metallidest sõrmuseid ja muid tüüpi ehteid valmistati juba Induse kultuuris 3. aastatuhandel eKr.^[1] Sumerite haudadest on leitud sõrmuseid, mis pärinevad umbes aastast 2500 eKr.^[2] Vana-Egiptuse inimesed kandsid mitmesuguseid metallist ja keraamikast sõrmuseid, sealhulgas skarabeuse kujutisega.^[3] Rooma keisririigi aegsed sõrmused olid paksud metallist rõngad, mis ülevalt laienesid raamiks, mille sisse oli paigaldatud ovaalne kalliskivi.^[4]

Keskaegses Euroopas oli moes kanda mitut sõrmust mõlemas käes. Sõrmused valmistati sel perioodil enamasti vasepõhistest sulamitest, hõbedast või kullast. Kalliskivid sõrmustel muutusid tavaliseks 12. sajandil koos veendumusega, et teatud kalliskividel on vägi nende kandjat aidata või kaitsta.^[5]

Eesti Maaülikooli logoga sõrmus

Eesti

Eestis tunti sõrmuseid juba vanemal rauaajal, kuni 16. sajandini kanti põhiliselt spiraalsõrmuseid. Seejärel olid iseloomulikud pitseritaolised lameda kilbiga sõrmused. Kilbile olid uuristatud tihedad jooned või ebamäärane kujutis.^[6]

18.–19. sajandil kandis talurahvas peamiselt hõbesõrmuseid, naised kandsid tihti mitut sõrmust. Pruudile kihlasõrmuse kinkimine oli 19. sajandil saanud üldiseks tavaks.^[7]

Sel ajal võis eristada nelja põhirühma:

• vitssõrmused, mis olid ühelaiused kilbita võrud
• harisõrmused, mille vitsvõru oli mõlemalt poolt ümbritsetud esiküljel laieneva harjaga
• laienevad kilbiga sõrmused, mille võru enne kilbini jõudmist hargnes kaheks, moodustades mõlemal pool kilpi kolmnurgad
• sõrmused, mille esikülje laiendil paiknes 1–3 värvilisest klaasist silma^[6]

Vaata ka

• Kaelavõru
• Kõrvarõngad
• Käevõru
• Saalomoni sõrmus