Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul. 2021. aastal leiti seni vanim teadaolev ruunikivi Oslo lähistel Norras, mis pärineb 1–250 pKr. Sellele eelnevad vanimad ruunikirjad pärinesid teise sajandi keskpaigast, ja kuna kirja väljakujunemine pidi samuti eelnevalt aega võtma, nihkub selle kirja algusperiood veel kaugemasse minevikku.[1] Vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis 4. sajandist alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel.[2][3]
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2023) |
Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, salajane vestlus, sosin).[4] Keldi keeltes on sellel sarnane tähendus, kuid teistes keeltes võib tähendada noaga lõikamist, kõne või imet.[3] Seos saladusega võib tuleneda sellest, et kirjaoskus loodi ja levis vaid rahva koorekihis.[3]
Esimesed kindlad andmed ruunidest pärinevad umbes aastast 200 pKr (näiteks relvaohvrid Illerup ådalis Jüütimaal). Skandinaavias võeti ruunikiri kasutusele 3. sajandil.[5] Ruunid (veidi erinevad variandid) olid kasutuses enamiku germaani rahvaste juures, kõige kauem – ligikaudu 13. sajandini, rahva seas ka kauem – kasutati neid Skandinaavia maades.
Ruunid ja Eesti
Eesti muinasjast säilinud stiluste (kirja kraapimiseks kasutatavad metallteravikud) põhjal oletatakse, et ka Eestis võidi ruunikirja näiteks kasetohul või puidul kasutada, kuigi seda kinnitavad ruunileiud puuduvad. Hilisemast ajaloost on säilinud sirvilauad (puulauakeste peale märgitud kalendrid) ja peremärgid, kus kasutati samuti ruune.[viide?] [6] Kirjalike allikate puudumisele vaatamata oletatakse ka, et muistsed eestlased tegid ülestähendusi rootslastelt laenatud ruunikirjas. Üksikud eestlased võisid kirjaoskusega kokku puutuda kloostrites, kus õpetati misjonäre ka Eesti tarbeks.[7] Lääne-Eesti ja saarte rahvad käisid läbi Skandinaavia rahvastega, samuti oli Ida-Eestil sidemed Loode-Venemaa läänemeresoomlastega, kellest on säilinud slaavi tähestikus kasetohuribasid. Peamiselt märgiti neile loetelusid, võlanõudeid ja muud ametlikku, samuti igapäevaseid üksteisele lähetatud teateid, sajatusi ja armastuskirju.[5]
Kesk-Rootsi ruunikividel on mainitud ka Eestit või selle erinevaid paiku – näiteks 11. sajandi Frugårdeni ruunikivi Västergötlandis on püstitatud sõjamehe mälestuseks, kes langes “Eesti maadel”, Virumaad mainitakse kolmel Upplandi ruunikivil ja kahel kivil Ängbys on tekst Björni mälestuseks, kes langes Virumaal. Kolmandal Upplandis oleval kivil mälestab ema oma poega, kes tapeti Virumaal (a uirlanti).[8]
Frugårdenis leitud ruunikivi on pühendatud Eestis surnud mehele
Joonistus Steninge lossist leitud ruunikivist, mis oli pühendatud Eestisse purjetanud mehele
Eestis surnud mehele pühendatud ruunid Roslags-Bro kirikus
.jpg)
Ajalugu
Arvatakse, et ruunitähestik tekkis germaanlaste aladel, mis olid kontaktis Rooma riigiga, kuid mitte piiri vahetus läheduses. Viimasel juhul oleks tõenäoliselt üle võetud ladina tähestik ja mitte loodud oma, sellest märgatavalt erinevat tähestikku. Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju – pikad püstkriipsud ja lühikesed rõhtkriipsud – on väga sobivad puu või kivi sisse lõikamiseks või tahumiseks.[5][3]
Ruunikirja märke on peetud gooti tähestiku ja kirillitsa tähestiku üheks võimalikuks lähtepunktiks.[9][10]
Ruunid on olnud alati ennekõike tähestik nagu tänapäevased kirjadki, kuid nende abil on ka ennustatud ja nendes väljendub ka rahvaste mütoloogia.[11] 20. sajandi algul kasvas ruunide maagiline rakendamine seoses Saksamaal levinud müstitsismiga, Hitler aitas kaasa selle ikonograafia levikule seoses völkisch liikumisega, pärast Natsi-Saksamaa langust selle populaarsus vähenes.[11][12]
Ruune kasutatakse endiselt Skandinaavia maades valdavalt dekoratiivelementidena ja hauakividel.[11]
Ruunisüsteemid
Ruune pole vaid üks komplekt, eristuvad kolm põhilist süsteemi: vanem futhark ja noorem futhark ning anglosaksi futhorc. Viimane jõudis germaani hõimude vahendusel Inglismaale.[3]
Noorem futhark jaguneb kolmeks: pikaharulised ruunid, rök ruunid ja stavlösa ehk hälsinge ruunid. Kõiki neid leidub kogu ruunide levikupiirkonnas, kuid pikaharulised on levinumad Taanis ning rök levis pigem Rootsis ja Norras.[3]
Noorem futhark arenes pärast viikingite ajastut keskaegseteks ruunideks, oletatavasti vastuhakuna ladina tähestiku levikule. Tänapäeval on tõenäoliselt tuntuimad just keskaegsed ruunid.[3]
Keskaegsetest ruunides kujunesid 16. sajandil omakorda dalruunid ehk Dalarna ruunid, mis olid Rootsi Dalarna läänis kasutusel kuni 20. sajandini. Seetõttu peetakse Dalarnat germaani kirja viimaseks kantsiks.[3]
Vanem futhark (kuni 800. a)
Viikingite ajastu alguses kasutati endiselt vanemat futharki, mis sarnanes Itaalia algupärale, sealjuures polnud kirjade päritolu ühesuunaline, 4. sajandi gooti tähestik sisaldab kaht tähemärki, mis saavad pärineda vaid ruunidest. Futhark koosneb 24 ruunist, igal ruunil oma nimetus, mis esindab selle kõla. Ruunid paiknesid tavaliselt 8 komplektis ehk ætt või ættir. Vanemas futharkis on ruunid f u þ a r k g w; h n i j ï p z s; t b e m l ŋ o d, milles mitmed on otseselt seoses ladina tähestikuga: g, a, f, i, t, m,l = x, a, f, i, t, m, l. Üldiselt arvatakse, et u, r, k, h, s, b, o vastavad ladina tähestikus tähtedele v, r, c, h, s, b ja o. Ülejäänud on uued tähed või ebavajalike ladina tähtede kohandused.
Üks tuntumaid futharki kujutis pärineb 400. aasta paiku Gotlandile püstitatud Kylveri kivilt.
Vanema futharki loomine omistatakse ühele isikule või väiksele rühmale, kelleks olid tõenäoliselt Rooma palgasõdurid või selles piirkonnas tegutsenud kaupmehed. Nende loomise algsetes põhjustes üksmeel puudub, kuid enamik varasemaid leide osutab sellele, et need loodi pigem Rooma kirjaviisi kujundliku imitatsiooni ja mängulise tagamõttega, mitte niivõrd tõsimeelse kirjaloomena.[3]
Vanema futharki ruunid võivad tähendada ühtaegu nii tähte kui ka sõna, näiteks s-i tähistav ruun tähendab samas ka päikest.[13]
Noorem futhark (800.–1100. a)
Samal ajal kui muud tähestikud pigem paisusid, kujutas noorem futhark endast ruunide lihtsustumist ja kondenseerumist, kahanedes 16 tähemärgile, ehkki samal ajal keeles endas häälikute ehk foneemide hulk hoopis kasvas. Kui vanem futhark oli eliidi pärusmaa, siis noorem futhark levis kogu piirkonna elanikkonna seas ja seetõttu leiab sellest märksa rohkem jälgi ning seda on kasutatud palju argisemate, igapäevasemate sündmuste tähistamiseks. Esimene ætt ei sisalda enam g ega w tähti, järele jäävad f, u, þ, a, r, k. Teisest kadus æ ja p, järele jäid h, n, i, j, z, s. Kolmandast kadus neli tähte (e, n, o, d), alles jäid t, b, m, l.[3]
Hilisemad ruunid
Viikingite ajastu lõpul võeti seoses Skandinaavias kristluse levikuga kasutusele valdavalt ladina tähestik, kuid ruunid veel ei kadunud. Ruunidele lisandusid nüüd täpid, millega tähistati uusi foneeme, näiteks ruun e loodi olemasolevale ruunile i täpi lisamisega. Sellest ajastust leiab piiblikirjade ülestähendusi ruunidega. Samuti kasutasid talunikud jätkuvalt ruune kaupade tähistamiseks ning suhtlemiseks. Hiljem surid ruunid välja, kuid olid siiski aktiivselt kasutuses kuni 20. sajandi lõpuni.[3]
Ruunide tõlgendamine
Kuna ruunide hääldus ajapikku muutus, mõnikord koos keelemuutusega võeti vana ruun uue hääliku tähistuseks uuesti kasutusele, siis on nende tähendust hiljem kohati raske tõlkida, selleks on vaja teada ka loetava teksti konteksti. Mõne kirja puhul on kontekst teada ja siis on ka tähendust lihtsam tuletada. Noorema futharki kondenseerumisel võis üks ruun tähistada erinevaid häälikuid.[3] Tõlkimist raskendab kohati ka see, et mõned ruunikirjad on krüpteeritud.[13]
Kasutamine 20. ja 21. sajandil
![Thumb](#/media/Fail:23rd_SS_Division_Logo_"Nederland".svg){kind=logo}
Pärast igapäevasest kasutamisest kadumist on ruune kohati ja osaliselt taaselustatud. Austria müstik ja germaani revivalist Guido von List lõi 1902. aastal noorema futharki põhjal 18 pseudoruuni ehk Armanen ruunid, mida kirjeldas 1906. aastal oma artiklis Das Geheimnis der Runen (ee k "Ruunide Saladus") ning 1908. aastal eraldi teosena. Ruunide nimetuse kaudu püütakse neid seostada armanenitega, kelles List nägi iidseid aaria preester-kuningaid. Armaneni ruune kasutatakse tänini esoteerikas ja germaani neopaganluses.[3]
Paarkümmend aastat hiljem võeti Natsi-Saksamaal tarvitusele sovulo ruunist tuletatud SS-sümbol, samuti olid seal kindla tähendusega ruunid eihwaz, algiz, othila ja hagal.[3][14]
Ruune taaskasutavad rollimängudes osalejad (nt LARP), samuti võib neid kohata Tolkieni Sõrmuste Isanda saaga illustratsioonides, kaartidel. Tõenäoliselt üks tuntumaid ruunidest tuletatud sümboleid on Bluetoothi tehnoloogia tähis.[3]
Ruunid mütoloogias
Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Nimetus fuþark on tulnud tähestiku esimeste (ka vanemate) tähtede järgi: f, u, þ (th), a, r ja k.
Inglise keeles ja Skandinaavia riikides loobuti þ tähest ja võeti kasutusele tähed th, kuid islandi keeles on þ endiselt kasutusel.[3]
Tähed jagatakse kolme aett'i (vanaskandinaavia keeles "sugu"), igas 8 tähte. Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.
Lühiülevaade
1. 
fehu (või feah/fe).
Häälik: F.
Tähendus: kari, rikkus. Jumalus: Freyr, Freyja. Element: tuli (+ maa). Värviliselt tulipunasena.
2. 
uruz (või ur).
Häälik: U.
Tähendus: tarvas (ürgveis). Seega jõud, visadus, vaprus. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Thor. Element: maa. Värviliselt punasena.
3. 
thurisaz (või thorn). →
Häälik: þ ehk Th.
Tähendus: hiid. Kõige ohtlikum ja tugevam ruun. Kasutatakse kaitseks/rünnakuks. Jumalus: Thor. Element: tuli. Värviliselt punasena.
4. 
ansuz (või os, ass).
Häälik: A.
Tähendus: jumal. Ka kord, intelligentsus, köidikutest vabanemine. Jumalus: Odin. Element: õhk. Värviliselt sinisena.
5. 
raido (või rad/reid).
Häälik: R.
Tähendus: ratsutamine. Seega sõitmine, liikumine, peremees olemine. Jumalus: Thor. Element: õhk, tuli. Värviliselt punasena.
6. 
kenaz (või cen/kaun).
Häälik: K või C.
Tähendus: tõrvik, valgus. Ka õppimine, õpetamine, kunst, kindlustunne, varjatu välja toomine. Jumalus: Heimdal/Freyja. Element: tuli. Värviliselt oranžina.
7. 
geibo (või gifu).
Häälik: G.
Tähendus: kink. Seega andmine ja saamine, tasakaal. Jumalus: Odin. Element: õhk. Värviliselt sinise või kuldsena.
8. 
wunjo (või wynn).
Häälik: W või V.
Tähendus: täiuslikkus, soovide täitumine. Jumalus: Odin. Element: maa. Värviliselt kuldsena.
9. 
hagalaz (või haegl, hagall).
Häälik: H.
Tähendus: rahe. Seega purustav jõud, alateadvus. Vastab mütoloogias Ragnarökile ehk maailma lõpule. Jumalus: Hella/Holda. Element: vesi. Värviliselt hallina.
10. 
nauthis (või need, naudr).
Häälik: N.
Tähendus: häda. Seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. Kaitseb pettuse ja reetmise eest. Jumalus: Skuld. Element: tuli. Värviliselt mustana.
11. 
isa (või is).
Häälik: I.
Tähendus: jää. Ka individualism jne. Kasutatakse kaitseks, tõrjumiseks. Jumalused: Verdandi, Rind, Skadi. Element: vesi. Värviliselt valgena.
12. 
jera (või ger, or).
Häälik: J või Y.
Tähendus: aasta, viljasaak. Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: http://www.cooolart.com/Runes/Jera.jpg ) aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Värviliselt rohelisena.
13. 
eihwas (või eoh).
Häälik: æ.
Tähendus: jugapuu, uljus, käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, Ullr, Odin. Kõik elemendid. Värviliselt rohelisena.
14. 
pertho (või peorth).
Häälik: P.
Tähendus: sünd, saladus. Ka varjatus teadmine. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Värviliselt hõbedasena.
15. 
algiz (või eolk, yr).
Häälik: Z.
Tähendus: kaitse. Õigetpidisena tähistab ka sünniaega; naist. Tagurpidisena surmaaega; meest. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Heimdal. Element: õhk. Värviliselt vikerkaarevärvides.
16. 
sowulo (või sigil, sol).
Häälik: S.
Tähendus: päike. Ka enesest lugupidamine, kavatsus. Kasutati jällegi tervendamisel. Jumalus: Balder. Element: õhk. Värvliselt kuldsena.
17. 
teiwas (või tyr).
Häälik: T.
Tähendus: jumal Tyr. Ka õiglus. Element: õhk. Värviliselt punasena.
18. 
berkana (või beorc, bjorkan).
Häälik: B.
Tähendus: kask. Ka naine, emadus, hoolitsus. Jumalused: Berta, Holda. Element: maa. Värviliselt rohelisena.
19. 
ehwas (või eoh).
Häälik: E.
Tähendus: hobune. Üldse liikumisvahendid ja nende juhtimine. Ka abielu (oleks nagu kaks laguz'i). Jumalused: Freyr, Freyja ja teised kaksikjumalused. Element: maa. Värviliselt rohelisena.
20. 
mannaz (või man, madr).
Häälik: M.
Tähendus: inimene. Ümberpööratult vaenlane. Jumalus: Heimdallr. Element: õhk. Värviliselt sinisena.
21. 
laguz (või lagu, logr).
Häälik: L.
Tähendus: järv. Õigetpidi tõus, pööratult (1) mõõn. Võib olla ka elu või partnerluse sümbol. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Värviliselt rohekas-sinisena.
22. 
inguz (või ing).
Häälik: NG.
Tähendus: Freyr. Ka "olema kellegi poeg/tütar" On ka "aken teise teadvusesse" vms. Jumalus: Freyr/Freyja. Element: vesi, maa. Värviliselt rohelisena.
23. 
othila (või ethel).
Häälik: O.
Tähendus: päritav maa, aadellik. Millegi kindlustamine ja keskendamine. Loob kokkukuuluvustunde. Jumalus: Odin. Element: maa. Värviliselt punasena.
24. 
dagaz (või daeg).
Häälik: D.
Tähendus: päev. Kasutatakse ka millegi nähtamatuks muutmisel. Jumalused: Loki, Heimdal. Element: tuli, õhk. Värviliselt punasena.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
