Harald Sinihammas

Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986. Ta oli Taani kuninga Gorm Vana ja Thyra poeg.

Munk Poppo ristib Harald Sinihammast

Harald oli kuningas, kelle ajal Taanis kinnistus kristlus. See oli levinud varemgi, kuid domineeris veel muinasgermaani usund. Kuid 965 lasi Harald end ristida ja asus üle riigi kirikuid ehitama. Samuti lasi ta üle riigi rajada uusi kindlusi (Aggersborg, Fyrkat, Nonnebakken, Trelleborg, Borgring), mis näitab, et ta tegeles aktiivselt riigi tugevdamise ja ühendamisega. Haraldit on mõnikord peetud esimeseks kogu Taanit valitsevaks kuningaks, enamasti loetakse selleks siiski tema isa Gorm Vana.

Pärast isa, Eirik Verekirve surma liitusid Norra Harald Hallmantel ja tema vennad temaga ning asusid võitlusse oma isa venna kuningas Håkon Haraldssoni (Håkon Hea) vastu. Taani kuningas Harald Sinihammas kasutas Haraldit ja teisi Eirikupoegi oma vahendina võimuvõitluses, ta varustas neid vägedega, Fritjari lahingus (umbes 961), sai Håkon surmavalt haavata. Umbes 961 sõitis Harald Sinihammas Norrasse ja laskis end Tønsbergis austada. Harald Eiriksson kuulutas end Harald Sinihamba asekuningaks. Harald Sinihammas oli ametlikult 10 aastat ka Norra kuningas (976–986), kuid sealsete valitsejate loetelus tal järjekorranumbrit pole. Ta peaks olema Norras Harald III, kuid selleks on hoopis Harald Hardråda. Tema ajal valitses Norrat tegelikult Haakon Sigurdsson. Taani kuningas sai ülemvõimu maa üle Mørest kuni Gröönimaa piirini. Østlandeti kuningad Gudrød Bjørnsson ja Trygve Olavsson olid juba varem Harald Sinihamba asekuningad.

Norra alad, u 1000

Taani (958–986) ja Norra kuninga (976–986) Harald Sinihamba kuningriik (punasega) ja tema vasallide ja liitlaste alad (roosaga)

Harald Sinihammas rajas vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus ka piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine, Frankide Saksimaaga.

Järglased

Harald abiellus 950. aasta paiku Rootsi kuninga Olof II tütre Gyrid Olofsdottiriga. Abielust sündis kaks poega ja kaks tütart. Pärast Gyridi surma abiellus ta 970 slaavi printsi Mstiviri tütre Thoraga, aga sellest abielust lapsi ei sündinud.

Vanem tütar Tyra abiellus oma onu, Rootsi printsi Styrbjörn Tugevaga, kes tõstis mässu oma onu Erik VI vastu – Erik oli anastanud Rootsi trooni pärast oma venna Olofi mürgitamist. Pärast Styrbjörni hukkumist 985 abiellus ta Poola printsiga ja selle surma järel Norra kuninga Olav I Tryggvasoniga.

Vanem poeg Svend Harkhabe, mõne allika järgi vallaspoeg, oli pagan, mitte kristlane. Ta tõstis isa vastu mässu ja seda maha surudes hukkus Harald Sinihammas lahingus 986. aastal, mõne allika järgi 985. aastal. Svend sai tema järel Taani ja Norra kuningaks, ehkki Norra kuningas oli ta ainult nimeliselt nagu Haraldki.

Noorem tütar Gunhilde kolis pärast abiellumist Inglismaale ja tapeti 1002 suure taanlastevastase ülestõusu käigus. See ärgitas Svend Harkhabet õe eest kätte maksma ja Inglismaad vallutama. 1013. aastal Svend Harkhabeme ja tema poja Knudi invasiooni järel Inglismaale varises inglaste kaitse täielikult kokku.

Eelnev Gorm Vana	Taani kuningas 958–986	Järgnev: Svend Harkhabe
Eelnev Harald Hallmantel	Norra kuningas reaalse võimuta 976–986

Mälestuse jäädvustamine

Harald Sinihamba järgi on nimetatud Bluetoothi (eesti keeles 'sinihammas') tehnoloogia.