Rust (Burgenland)

Rust on statuudiga linn (Statutarstadt) Austrias Burgenlandi liidumaal. See asub Neusiedli järve läänekaldal Ungari piiri lähedal. Ligikaudu 1900 elanikuga on see riigi väikseim statuudiga linn, kuna Ungari kroon andis 1681. aastal sellele kuningliku vabalinna õigused. Kui Statutarstadt, see moodustab ka omaette haldusringkonna (Bezirk). Linn on kuulus oma veinide (Beerenauslese, jäävein ja Ruster Ausbruch) poolest.

Rust
[ ʁʊst ]
saksa Rust ungari Ruszt horvaadi Rušta
Rusti peaväljak
Rusti vapp
Pindala: 20,0 km² (2018)[1]
Elanikke: 1984 (1.01.2022)[2]
Koordinaadid: 47° 48′ N, 16° 40′ E
Paiknemine Burgenlandi liidumaal

Ajalugu

Asulat on esmamainitud nimega Ceel Ungari kuninga Károly I poolt välja antud 1317. aasta dokumendis, mille nimi tulenes ungarikeelsest sõnast szil (jalakas), hiljem tõlgiti saksa keelde Rüster või Rusten. Tänapäevane ungarikeelne nimi Ruszt on jällegi tõlge saksakeelsest terminist. Rusti kodanikud said turuõiguse 1470. aastal ja privileegi tähistada oma veinivaadi korgid kuulsa R-margiga 1524. aastal. Jõukas linn saavutas lõpuks iseseisvuse 1681. aasta Soproni Riigipäeval Ungari kuninga, keiser Leopold I käsul.

Koos Burgenlandi piirkonnaga läks Rust 1921. aastal Ungarilt Austria vabariigile.

• 
  Kalurite kirik
• 
  Raekoda

Sõpruslinnad

• Kulmbach, Saksamaa, 1981. aastast
• Tokaj, Ungari, 2006. aastast

Viited

1. Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
2. Bevölkerung am 1.1.2021 nach Ortschaften (Gebietsstand 1.1.2021) (German)