From Wikipedia, the free encyclopedia
Rosalind Elsie Franklin (25. juuli 1920, Notting Hill, London – 16. aprill 1958, London)[1] oli briti biofüüsik ja röntgenkristallograaf, kes andis otsustava panuse DNA, RNA, viiruste, kivisöe ja grafiidi peenmolekulaarstruktuuride mõistmisse.[2] Kõige tuntum on tema töö DNA-ga, kuna DNA-l on ülitähtis roll rakumetabolismis ja geneetikas ning selle struktuuri avastamine aitas kaastöölistel mõista, kuidas edastub pärilikkusinfo vanematelt lastele.
Rosalind Franklin | |
---|---|
Sündinud |
25. juuli 1920 London, Suurbritannia |
Surnud |
16. aprill 1958 (37-aastaselt) London, Suurbritannia |
Alma mater | Cambridge'i Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | biofüüsika |
Kõige tuntum on Franklini töö DNA röntgendifraktsiooni kujutistega, mis viis DNA kaksikspiraali avastamiseni. Francis Cricki hinnangul olid Franklini andmed selle struktuuri kindlaksmääramise võti[3], lubades Crickil ja Watsonil 1953. aastal DNA struktuuri molekulaarmudeli.[4] Franklini saadud kujutisi röntgendifraktsioonist, mis kinnitasid DNA kaksikspiraalstruktuuri, näidati Watsonile ilma Franklini loa ja teadmiseta. See foto ja tema täpne tõlgendus sellest andsid väärtusliku arusaama DNA struktuurist, kuid Franklini teaduslik panus kaksikspiraali avastamisse jäetakse tihti kahe silma vahele.[5]
Franklini artiklite avaldamata visandid (mille ta koostas, tehes ettevalmistusi Londoni King's College'ist lahkumiseks) näitavad, et ta oli iseseisvalt teinud kindlaks DNA kaksikspiraali B-vormi ja fosfaatrühmade asetuse struktuuri välisküljel. Lisaks veenis just Franklini aruanne Cricki ja Watsonit, et struktuuri selgroog peab asuma välisküljel,[5] mis oli otsustav, kuna enne seda olid nii nemad kui ka Linus Pauling üksteisest sõltumatult loonud mudelid, milles ahelad paiknesid molekuli siseküljel ning alused väljaspool.[6] Paraku avaldati tema artikkel kolmandana ajakirja Nature kolmest DNA-teemalisest artiklist koosnevas seerias, kus Watsoni ja Cricki artikkel vaid vihjas tema panusele nende hüpoteesi.[7]
Pärast DNA-uuringus osalemist juhtis Franklin teedrajavaid tubakamosaiigiviiruse ja poliomüeliidiviiruse uuringuid.[8] Ta suri 1958. aastal 37-aastaselt munasarjavähki.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.