Remove ads
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
| Roosõielised | |
|---|---|
 Koer-kibuvitsa õis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Päriskaheidulehelised Eudicotyledoneae |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
 | |
Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki 100–120 perekonnast.[1]
Teised andmed on veidi tagasihoidlikumad: sugukonda kuulub umbes 2830 liiki ligi 95 perekonnast. Kõige suuremad perekonnad on toompuu Prunus (430 liiki), kortsleht Alchemilla (270 liiki), pihlakas Sorbus (260 liiki), viirpuu Crataegus [260 liiki), tuhkpuu Cotoneaster (260 liiki) ja murakas Rubus (250 liiki).[2]
Enamik sellesse sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.
Remove ads
- Enamasti vahelduvad lehed; abilehed on üldjuhul olemas ning need võivad olla või mitte olla leherootsuga liitunud
- liit- ja lihtlehed
- õied enamasti viietised (harved neljatised); harilikult aktinomorfsed; õied üksikult või koos – õisikutena
- üldjuhul esinevad nii kroon- kui ka tupplehed, sageli ka välistupp
- viljatüüpidena esineb kukrut, pähklikest ja luuvilja
- Rosoideae – kibuvitsalised
- Spiraeoideae – enelalised
- Maloideae või Pomoideae – õunapuulised
- Amygdaloideae või Prunoideae – ploomipuulised
Eesti pärismaises flooras on roosõielisi järgmistest perekondadest:
- Acaena – oganupp
- Adenostoma – punavits
- Amelanchier – toompihlakas
- Aphanes – põldkortsleht
- Aremonia
- Aria
- Aruncus – kitseenelas
- Bencomia – benkoomia
- Brachycaulos
- Cerocarpus
- Chaenomeles – ebaküdoonia
- Chamaebatia
- Chamaebatiaria
- Chamaemeles
- Chamaemespilus
- Chamaerhodos
- Cliffortia
- Coleogyne
- Coluria
- Cormus
- Cowania
- Cydonia – küdoonia
- Dalibarda
- Dichotomanthes
- Docynia – dotsüünia
- Docyniopsis
- Dryas – drüüas
- Duchesnea – ebamaasikas
- Eriobotrya – villpööris
- Eriolobus
- Exochorda – õisenelas
- Fallugia
- Gillenia – piiskenelas
- Hagenia – hageenia
- Hesperomeles
- Heteromeles
- Holodiscus – ebaenelas
- Horkelia
- Horkeliella
- Ivesia
- Kageneckia
- Kelseya
- Kerria – kerria
- Leucosidea
- Lindleya
- Luetkea
- Lyonothamnus
- Maddenia
- Malacomeles
- Margyricarpus
- Mespilus – astelpihlakas
- Neillia – kobarenelas
- Neviusia
- Nuttalia
- Oemleria – ömleeria
- Orthurus
- Osteomeles – kiviõunapuu
- Pentactina
- Peraphyllum
- Petrophytum – kaljuenelas
- Photinia – fotiinia
- Physocarpus – põisenelas
- Polylepis – pilvepõõsas
- Potanina
- Poterium – mustnupp
- Prinsepia – prinseepia
- Pseudocydonia – põõsasküdoonia
- Purshia – pursia
- Pyracantha – tuliastel
- Rhaphiolepis – nõelsoomuk
- Rhodotypos – ebakerria
- Sarcopoterium – okaskroon
- Sibbaldia – sibbaldia
- Sibiraea – sinienelas
- Sorbaria – pihlenelas
- Spenceria
- Spiraea – enelas
- Spiraeanthus – enelõis
- Stephanandra – pärgenelas
- Taihangia
- Tetraglochin
- Torminalis
- Vauquelinia – enel
- Waldsteinia – valdsteinia
- Xerospiraea
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads