Roosõielised

Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.

Roosõielised
Koer-kibuvitsa õis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Päriskaheidulehelised Eudicotyledoneae
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Roosõielised Rosaceae

Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki 100–120 perekonnast.^[1]

Teised andmed on veidi tagasihoidlikumad: sugukonda kuulub umbes 2830 liiki ligi 95 perekonnast. Kõige suuremad perekonnad on toompuu Prunus (430 liiki), kortsleht Alchemilla (270 liiki), pihlakas Sorbus (260 liiki), viirpuu Crataegus (260 liiki), tuhkpuu Cotoneaster (260 liiki) ja murakas Rubus (250 liiki).^[2]

Enamik sellesse sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.

Morfoloogilisi iseloomujooni

• Enamasti vahelduvad lehed; abilehed on üldjuhul olemas ning need võivad olla või mitte olla leherootsuga liitunud
• liit- ja lihtlehed
• õied enamasti viietised (harved neljatised); harilikult aktinomorfsed; õied üksikult või koos – õisikutena
• üldjuhul esinevad nii kroon- kui ka tupplehed, sageli ka välistupp
• viljatüüpidena esineb kukrut, pähklikest ja luuvilja

Alamsugukonnad

• Rosoideae – kibuvitsalised
• Spiraeoideae – enelalised
• Maloideae või Pomoideae – õunapuulised
• Amygdaloideae või Prunoideae – ploomipuulised

Perekonnad Eestis

Eesti pärismaises flooras on roosõielisi järgmistest perekondadest:

• Agrimonia – maarjalepp
• Alchemilla – kortsleht
• Cotoneaster – tuhkpuu
• Crataegus – viirpuu
• Filipendula – angervaks
• Fragaria – maasikas
• Geum – mõõl
• Malus – õunapuu
• Potentilla – maran
• Prunus – ploomipuu
• Pyrus – pirnipuu
• Rosa – kibuvits
• Rubus – murakas
• Sanguisorba – punanupp
• Sorbus – pihlakas

Muud perekonnad

A

• Acaena – oganupp
• Adenostoma – punavits
• Amelanchier – toompihlakas
• Aphanes – põldkortsleht
• Aremonia
• Aria
• Aruncus – kitseenelas

B

• Bencomia – benkoomia
• Brachycaulos

C

• Cerocarpus
• Chaenomeles – ebaküdoonia
• Chamaebatia
• Chamaebatiaria
• Chamaemeles
• Chamaemespilus
• Chamaerhodos
• Cliffortia
• Coleogyne
• Coluria
• Cormus
• Cowania
• Cydonia – küdoonia

D

• Dalibarda
• Dichotomanthes
• Docynia – dotsüünia
• Docyniopsis
• Dryas – drüüas
• Duchesnea – ebamaasikas
• Eriobotrya – villpööris
• Eriolobus
• Exochorda – õisenelas

F–G

• Fallugia
• Gillenia – piiskenelas

H–I

• Hagenia – hageenia
• Hesperomeles
• Heteromeles
• Holodiscus – ebaenelas
• Horkelia
• Horkeliella
• Ivesia

K–L

• Kageneckia
• Kelseya
• Kerria – kerria
• Leucosidea
• Lindleya
• Luetkea
• Lyonothamnus

M–N

• Maddenia
• Malacomeles
• Margyricarpus
• Mespilus – astelpihlakas
• Neillia – kobarenelas
• Neviusia
• Nuttalia

O–P

• Oemleria – ömleeria
• Orthurus
• Osteomeles – kiviõunapuu
• Pentactina
• Peraphyllum
• Petrophytum – kaljuenelas
• Photinia – fotiinia
• Physocarpus – põisenelas
• Polylepis – pilvepõõsas
• Potanina
• Poterium – mustnupp
• Prinsepia – prinseepia
• Pseudocydonia – põõsasküdoonia
• Purshia – pursia
• Pyracantha – tuliastel
• Rhaphiolepis – nõelsoomuk
• Rhodotypos – ebakerria

S

• Sarcopoterium – okaskroon
• Sibbaldia – sibbaldia
• Sibiraea – sinienelas
• Sorbaria – pihlenelas
• Spenceria
• Spiraea – enelas
• Spiraeanthus – enelõis
• Stephanandra – pärgenelas

T–X

• Taihangia
• Tetraglochin
• Torminalis
• Vauquelinia – enel
• Waldsteinia – valdsteinia
• Xerospiraea