Reedik Palm (27. august 1933 Tartu – 28. veebruar 1974 Tartu) oli eesti matemaatik[1] ja kirjanik.[2]
Reedik Palm oli August Palmi poeg, Ille Palmi vend, Mare Koidu abikaasa.[1]
Lõpetas 1952 Tartu 6. Keskkooli, 1953–1954 oli vangis (§ 58-10 lg. 1), 1960 TRÜ matemaatika-loodusteaduskonna. Oli 1960–64 Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) vaneminsener, 1964–74 TÜ Arvutuskeskuse insener ja nooremteadur.[1]
Uurinud matemaatilise lingvistika ja masintõlke küsimusi, sh esitas keele matemaatilise mudeli, defineeris mitmed mõisted (keel, keele semantika, sõnum, sõnumi transkriptsioon jm), sõnastas tõlkimise üldise ülesande. Muuhulgas andis hinnangu matemaatilise lingvistika olukorrale, selgitas seisaku põhjusi masintõlke arengus 1970. aastate algul. 12 teadustrükist.[1]
Vahemikus 1965–1970 ilmus perioodikas (sh päevaleht Edasi, ajakiri Pioneer) tema sulest lühiproosat, luulet ning satiiri. Kui pilkeloomingut ja publitsistikat (viimast kirjutas ka varjunimede Peeter Pseudonüüm, R. Retsensent ja A. Autor all)[3] mitte arvestada, siis on avaldatud 4 tema novelli ning 7 luuletust, paljud neist ajakirjandusväljaannete kirjanduskonkurssidel auhinnatud.[2] Proosaloomingus on olulisel kohal teadusulme (nt jutud “Vaigulõhn”, “Järeleksam”), sageli on seal üheks peategelaseks nutikas ning vastuvõtlik noor tüdruk. Tema lüürikat iseloomustab filosoofilisus ja eluterve autorihoiak.[2]
Teadustekstid
- “О морфологическом анализе русской фразы” – Сообщения по машинному переводу. 1. Тлн, 1962.
- “Математическая лингвистика 1” – Тр. Вычисл. центра ТГУ 12 (1968).
- “К вопросу об основаниях математической лингвистики” – Тр. Вычисл. центра ТГУ 18 (1969).
Valik ilukirjandust
- “Vaigulõhn. (Fantastiline jutustus)” – Pioneer 1965, nr 8.
- Luuletused “Täna õhtul kell 20.00 tantsivad murueide tütred”, “Kas tead, mis on kustunud kaja?”, “Tüli me ei nori”, “Kas maksab ilmaaegu vaeva näha?” – Noorus 1966, nr 8.
- “Metsik suvitaja” – Pioneer 1967, nr 9; “Jutupaunik 1969” 1969, koost Heino Väli; “Kullaotsijad” 1988, koost Heljo Mänd. (Jutustuse peategelane on metsavend.)
- “Järeleksam” – Edasi 1969, nr 228 (28. sept).
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
