Rannu mõis

Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal^[1]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Tartu maakonnas Elva vallas.

See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata artiklit Rannu kirikumõis ja linnuse kohta Rannu vasallilinnus.

---

Ajalugu

Enne mõisa tekkimist oli Rannus Doleni suguvõsale kuulunud vasallilinnus^[1]. Ka mõis kuulus esialgu Dolenitele^[1].

1582. aasta Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad omale. Omandatud varade üle korraldatirevisjon, milles on Rannu kohta öeldud, et see "olevat olnud kunagi ühele Thyzenhauzenile kuulunud väike kivist aadliloss, mis nüüdseks on kuni põhjani purustatud ja kokku varisenud". Märgitakse, et Rannus tegutsevat praegu 2 veskit^[2]. Ilmselt on üks olnud kunagine vallikraavidesse vett paisutanud linnuse veski.

1585 muutis Poola kuningas Stephan Bathory Rannu krooni majandusmõisaks (folvark) ja Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis^[3].

Mõisapark

1626. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav Adolf Rannu mõisa, Rootsi kartograafia isaks loetud kuninglikule sekretärile Andreas Bureusele^[4] (1571–1646).

Tõllakuur-teenijatemaja

19. sajandil kuulus mõis Gavelitele, Gottlieb Fabian von Gaveli (1739−1798), pärijate kokkuleppel läks mõis 1817. aastal tema poja Gustav von Gaveli ainuomandisse, 1838. aastal tema poja Ernst von Gaveli omandusse ning 1842. aastal pärimislepinguga Ernsti pärijate - Charlotte von Gaveli, Karl Gustav Ehrenreich von Gaveli, Auguste Juliane von Gaveli, Charlotte Elisabeth von Gaveli, Emma Ernestine von Gaveli omandusse, 1859. aastal Karl Gustav Ehrenreich von Gaveli omandusse.

Aidahoone

1867. aastal Karl Gustav Ehrenreich von Gavel müüs mõisa dr med August von Siversile, mõisa päris 1870. aastal Fromhold von Sivers, kes müüs mõisa 1903. aastal Felix von Bergile^[5] ja mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Felix von Berg^[1].

Mõisa juurde kuulus kuni 1864. aastani Sangla karjamõis.

Mõisaansambel

Mõisa peahoone lammutati 1973^[1]. Mõisa ehitistest on säilinud mõned kõrvalhooned^[1].

• 
  Rannu mõisa ait
• 
  Kärnerimaja
• 
  Rannu mõisa kärnerimaja
• 
  Rannu mõisa tall

Viited

1. Rannu mõis - 1369 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
2. Inventarium der Starostei Dorpat 1582, lk. 10, RAKA, fond 1405, säilik 128
3. Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
4. Tõnu Raid, Anders Bure Livonia-kaart., Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, nr. 42, aprill 2017, lk 161
5. Rannu mõis (Rannu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Kirjandus

• Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 71.
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 388 .

Välislingid

• Rannu mõis - 1369 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
• Rannu mõisast Eesti mõisaportaalis
• Rannu mõis (Rannu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis