Rafael Caldera

Rafael Antonio Caldera Rodríguez (24. jaanuar 1916 San Felipe – 24. detsember 2009 Caracas) oli Venezuela poliitik, aastatel 1969–1974 ja 1994–1999 Venezuela president.

Rafael Caldera jäi varakult orvuks ning kasvas üles oma tädi ja tema juristist abikaasa jõukas peres. Aastatel 1931–1938 õppis ta Venezuela Keskülikoolis õigusteadust ning omandas doktorikraadi. Hiljem oli ta mitmes ülikoolis sotsioloogia ja õigusteaduse õppejõud.

Poliitilist tegevust alustas ta noorte- ja üliõpilasorganisatsioonides. 1946. aastal oli ta üks kristlik-demokraatliku partei COPEI asutajaid. 1947. aastal oli ta esimest korda oma partei presidendikandidaat, kuid kaotas valimised.

Aastatel 1959–1962 oli ta Venezuela parlamendi alamkoja esimees.

Rafael Caldera kandideeris ka kõikidel järgmistel presidendivalimistel, kuni 1968. aastal osutus valituks. Ta oli president 11. märtsist 1969 kuni 12. märtsini 1974. Seejärel kuulus ta kuni 1994. aastani parlamendi ülemkotta.

1983. aastal kandideeris ta taas presidendiks, kuid kaotas Jaime Lusinchile. 1988. aasta valimistel ei valitud teda enam partei presidendikandidaadiks.

1993. aastal lahkus ta COPEI-st ja asutas uue partei, Convergencia Nacionali, mille esindajana kandideeris presidendiks, ning võitis valimised. 2. veebruaril 1994 alustas ta oma teist ametiaega presidendina, mis kestis 2. veebruarini 1999.

Elu viimastel aastatel kannatas ta Parkinsoni tõve all.