From Wikipedia, the free encyclopedia
Rae mõis (saksa keeles Tydenkull[1], Johannishof) oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Harju maakonda Rae valda.[2]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
1279. aastal kinkis Taani kuningas Patika veski koos maadega Tallinna Jaani seegi hospidalile[3].
1330. aasta paiku on mainitud Vaskjala küla omanikuna Gadeke van Parenbecket. Tema järglane Hannes müüs 1390. aastal Vaskjala küla ja mõisa Tydenkulli uuele omanikule Tyle Tolkele[4]. 1390. aastal on mõisat esmamainitud kujul „hof to Tydenkull"[4], tollal kuulus[viide?] see Tallinna Jaani seegile. Tydenkulli mõis (eestipärase nimega Tiidoküla mõis) asetseski praeguse Rae mõisa kohal. 1419. aastal kinnitas ordumeister Vaskjala, Limu, Karla, Assaku, Kautjala ja Hobunurme küla ning Tydenkulli mõisa Lambrecht Tolke nimele. Tolke sugukonna järel esineb ürikuis uue omanikuna Lode sugukond. 1475. aastal mainitakse Vaskjala küla omanikuna Hermen (Hermann) Lodet (mainitud 1473, 1500, srn 1521), sest ta pantis Vaskjala külast neli talu Tallinna Jaani haigemajale. Tänu annetustele (enamasti kinnisvarad ja maavaldused) oli Jaani seek rikas asutus[5]. Kuna seekidel oli palju kapitali, andsid nad kuue protsendiga laenu. Loded laenasid mitmel korral Jaani haigemajalt raha ja pantisid ühe küla teise järel. 1503. aastal oli mõis (Hof Tydenkull) läänistatud Herman Lodele. Hiljem läks mõis Tallinn rae valdusse[4].
1627. aastal anti jumalalaeka ja rae nõusolekul ning senise rentniku Bernhard von Gertteni surma järel linnale kuuluv Rae mõis Georg von Wangersheimile valitseda. Talle anti luba mõisas oma kariloomi pidada ning teda kohustati oma vahenditest tasuma mõisavalitseja palgakulu.
Rootsiaegse mõisate reduktsiooni ajal, 1688. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega tunnistati Rae reduktsiooni alla mittekuuluvaks. Talud said koolile, kirikule ja hospidalile, peamiselt siiski kirikule kui jumalalaeka (Gotteskasten) omanikule. 1694. aastal liideti Rae mõisa Kautjala küla 5 3/4 adramaad ja loodi sellest Kautjala kõrvalmõis, mis sai iseseisvaks 1755. aastal. 18. sajandil oli mõisal mitu rentnikku. 1755. aastal oli rentnik lesestunud von Middendorff. 1797. aastal pantis Otto Gustav von Budberg Rae mõisa 90 aastaks õuenõunik Wilhelm von Wrangellile. 1880. aastal omandas Rae mõisa Tallinna linna jumalalaegas (Stadt-Gotteskasten).
Mõisa ühe majanduskorrusega (kõrge soklikorrus) ja ühe peakorrusega historitsistlik kivist peahoone ehitati 1850. aastatel.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.