Jüri kihelkond

Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Jüri kirik

Piirkonna ajalugu

Kihelkond moodustati aastail 1220–1221 ja kuni 16. sajandini^[1] kandis nime Vaskjala samanimelise küla järgi.

Jüri kihelkonna mõisad

• Purila mõis

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

• Jüri kirikumõis
• Aruvalla mõis
• Kautjala mõis, Tallinna linnamõis,
• Kurna mõis,
• Lagedi kroonumõis,
• Lehmja mõis,
• Nabala mõis maanõunike kolleegiumi lauamõis,
• Rae mõis,
• Sausti mõis
• Vaida mõis^[2].

Jüri kihelkonna vallad

• Aruküla vald (1866–1891)
• Aruvalla vald (1866–1891)
• Kautjala vald (1866–1891)
• Kurna vald (1866–1917)
• Lagedi vald (1866–1891)
• Lehmja vald (1866–1891)
• Mõigu vald (1866–1891)
• Nabala vald (1866–1891)
• Rae vald (1866–1917)
• Sausti vald (ka Kaarepere vald; 1866–1891)
• Vaida vald (1866–1891)^[3]

Jüri kihelkonna kalmistud

• Aruküla kalmistu
• Jüri kalmistu
• Jüri kirikuaed
• Mõigu kalmistu

Viited

1. Enn Tarvel. Valge kotka tiiva all. Tallinn 2024. Lk 261.
2. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 52–53.
3. Jüri kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Kirjandus

• Mihkel Aitsam, Rahutused Rae mõisas. Jüri kihelkonna Rae muistsed külad ja mõisnikud, Päewaleht, nr. 132, 16 mai 1939
• Julius Põldmäe, „Jüri kihelkond: minevik ja tänapäev“, Kirjastuskooperatiiv „Faatum“ 1991

Välislingid

• Jüri kihelkond portaalis "Eesti mõisad"
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 428–430.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 52–53.